Kuigi Eestis läheb ilvestel hästi, ei ole Keskkonnaameti hinnangul nende küttimine põhjendatud. Erandina saab taotleda nuhtlusisendite küttimislube ka ilveste puhul.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk sõnas, et tegelikult ei ole väga tõsiseid põhjuseid, miks Eestis peaks hakkama ilveseid küttima. „Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole ilvesed loomaomanikele suurt kahju põhjustanud ning akteeritud ründed kariloomadele või koertele on ilveste poolt minimaalsed. Samuti võib öelda, et kuna viimastel aastatel on metskitsede populatsioon olnud languses, võib eeldada lähiajal ka ilveste juurdekasvu pidurdumist, sest metskitsed on ilvestele põhitoiduks,“ rääkis Kukk.
Kehtiva suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava järgi loetakse ilvese looduskaitseline seisund soodsaks, kui meil on vähemalt 80 ilvese pesakonda, mis teeb kokku vähemalt 480 ilvest. 2016. aastast alates ei ole Eestis lubatud ilvestele jahti pidada, erandiks loomulikult nuhtlusisendid. Ilveste arvukus langes Eestis enam kui kaks korda aastatel 2010-2013. Järsu languse põhjuseks oli ilvese peamise saaklooma, metskitse, arvukuse langus, mille põhjustasid külmad ja lumerohked talved.
Leelo Kukk lisas, et Keskkonnaagentuuri seireandmete põhjal on alles viimase viie aasta jooksul ilvese arvukus hakanud Eestis järjekindlalt tõusma ning ilveste pesakondade arvuks hinnati viimase riikliku seire tulemusel 2023. aastal 102 ning ilvese üldarvukuseks 650-800 isendit. „ Eelmisel aastal ületas pesakondade arv 100 piiri, millest alates saab vastavalt kaitse ja ohjamiskavale hakata kaaluma taas ilvese küttimise alustamist. Kuna praeguse hinnangu põhjal võib see arv juba sellel aastal olla väiksem, ei pea me ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jahi alustamist põhjendatuks,“ selgitas peadirektori asetäitja.
