Kolmandas kvartalis kiirenes palgakasv 8,1%ni ja keskmise palga ostujõud kasvas edasi. Tugevam palgakasv ilmnes neilgi tegevusaladel, mida majandussurutis kõige rohkem mõjutas, näiteks ehituses ja töötlevas tööstuses. Palgakasvu kiirenemine jääb tõenäoliselt ajutiseks, sest tööturul on endiselt vaba tööjõudu ja on oodata, et järgmisel aastal kasvavad avaliku sektori palgad aeglasemalt. Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi on tööpuudus aasta algusega võrreldes kahanenud ja hõive kasvanud, kuid registriandmed töölepingute ja palgatulu saajate arvu kasvu siiski veel ei näita. Majanduskasvu taastudes suudavad tööandjad esialgu tootmist suurendada ilma uusi töötajaid värbamata, mistõttu kulub aega, enne kui töötus märgatavalt väheneb.
Kuigi majanduskeskkond oli endiselt nõrk, kiirenes palgakasv kolmandas kvartalis 8,1%ni – teises kvartalis oli see 7,2%. Palgakasv hoogustus riigi haldusalas ja välismaiste omanikega eraettevõtetes. Avalikus sektoris kiirenes keskmise palga kasv avalikus halduses, kus see jäi siiski majanduse keskmisele alla, ja hariduses. Erasektori tegevusaladest kiirenes palgakasv töötlevas tööstuses, veonduses ja laonduses ning ehituses ehk tegevusaladel, mida möödunud kahe aasta majandussurutis kõige enam mõjutas. Samadel tegevusaladel ei kahane ka hõive enam nii kiiresti kui varem. Koos tugevama palgakasvuga viitab see, et tööjõunõudlus stabiliseerub. Palgakasv aeglustus aga kaubandussektoris, kus maksu- ja tolliameti andmetel palgatulu saajate arv kahaneb.
Tööpuudus ulatus kolmandas kvartalis 7,4%ni ja on alates aasta algusest kahanenud. Selle taga on suurem hõivatute, sealhulgas palgatöötajate arv. Ka registreeritud töötute arv väheneb töötukassa andmetel tasapisi ning sügis pole seni suuremal arvul koondamisi kaasa toonud. Siiski näitavad registriandmed aasta arvestuses veel deklareeritud palgatulu saajate arvu ja töölepingute arvu kahanemist, mis tähendab, et tööjõunõudlus on küll hakanud aeglasemalt vähenema, kuid uut kasvu veel selgelt näha pole.
Tänu majanduslanguse pidurdumisele on tööturu näitajad selle aasta jooksul stabiilsemaks muutunud. Majanduskasvu taastudes on siiski tõenäoline, et esialgu saavad tööandjad toodangumahtu suurendada ilma samaväärsel määral töötajaid juurde värbamata, sest languse ajal kärbiti töökohti vähem kui varasemates kriisides. See tähendaks, et töötuse märkimisväärne vähenemine võtaks aega. Palgakasv kiirenes kolmandas kvartalis tõenäoliselt ajutiselt, sest tööturul on endiselt vaba tööjõudu. Lisaks on järgmisel aastal oodata, et avaliku sektori tegevusalade palgad kasvavad aeglasemalt ning ka miinimumpalk suureneb järgmisel aastal 8% ehk vähem kui sel aastal, kui see tõusis 13,1%. Kui palgakasv peaks aga püsivalt kiiremaks jäämagi, võib see viidata struktuursetele probleemidele tööturul – tööotsijate ja vabade töökohtade kehvemale sobitumisele.
Allikas: Eesti Pank
