Jaapani Saitama ülikooli neuroteadlane Shinji Tsukahara võrdles isaste rottide ajusid.
Osa loomi polnud kunagi sugu teinud, teised olid selles vallas tunduvalt kogenumad. Selgus, et emastega kokku puutunud isasrottidel oli närvirakkude pinnal vähem jätkeid.
Ameerika neuroloogiaühingu aastakonverentsil põhjendas Tsukahara erinevusi hormonaalsete muutustega, mida kutsub esile emaste rottide läheduses viibimine ning suguakt.
Närvirakkude vahelised ühendused võivad vajada aktiveerimist, et noor loom õpiks emasega ümber käima. Kui sünaps on aktiveeritud, ei vaja neuron enam suurt hulka jätkeid.
Närvirakkude jätked on olulised ka emaste rottide jaoks. Los Angeleses asuva California ülikooli uurijat Paul Micevychi huvitas ajutegevuse mõju rottide innaajale.
Indleva emase kehas tõuseb naissuguhormooni östradiooli tase. Tsükli kontrollimiseks eemaldas teadlane emastel rottidel munasarjad ning süstis neile sünteetilist hormooni.
Tuli välja, et emaste seksuaalkäitumisega seostatava vaheaju hüpotalamuse neuronites oli närvirakkude jätkete arv otseses seoses manustatud hormoonihulgaga. Vastavad märgid ilmnesid ka loomade käitumises.
Kõige suurema hormoonidoosi saanud loomad indlesid 80 protsenti ajast ning nende neuronitel oli palju jätkeid.
Ülimadala hormoonitasemega emased rotid lasid isaseid ligi vaid kümnendikul ajast ning nende närvirakkude jätkete hulk oli tunduvalt väiksem.
Kui uurijad blokeerisid emastel rottidel neuronite jätkete kasvu, vähenes loomade huvi vastassugupoole vastu tunduvalt. Ilmselt on uute jätkete kasv vajalik seksuaalsuse sütitamiseks.
Micevych tegi kindlaks ka retseptori, mille kaudu östradiool toimis.
Teadlase sõnul on põhimõtteliselt võimalik luua ravim, mis suudaks närvirakkude jätkete kasvu soodustada ning sel kombel on võimalik suurendada ka inimese sugukihu.
