Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise
Riigikogus läbis kolmapäevasel istungil teise lugemise 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Eelnõu kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarve eelnõus eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.
Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 59 muudatusettepanekut, neist kuus ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Ülejäänud muudatused jättis komisjon arvestamata. Samas tegi komisjon ise koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Rain Epler, Arvo Aller, Martin Helme ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja, Mart Maastik, Tõnis Lukas, Priit Sibul, Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa ning Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Jaak Aab. Kõnega esinesid ka fraktsiooni mittekuuluvad Jaanus Karilaid, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 21, vastu aga 59 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.
Kolmandaks lugemiseks saavad komisjonid ja fraktsioonid 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõule muudatusettepanekuid esitada 28. novembril kella 17.15ni.
Riigikogu võttis vastu neli seadust
Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse (434 SE), millega luuakse võimalused investeerida senisest enamatesse finantsinstrumentidesse. Selleks laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara.
Muudatustega võimaldatakse nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust maha arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud, näiteks väärtpaberikonto haldustasu. Samuti võimaldatakse kasu ja kahju tasaarvestamist investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimisel. Lisaks välistatakse investeerimiskonto lubatud finantsvara hulgast tegevusloata väikefondide osakud, mis oma olemuselt ei peaks finantsvara loetelus olema.
Seaduse vastuvõtmist toetas 71 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (462 SE), millega kehtestatakse alates uuest aastast väikeettevõtjate erikord, et lihtsustada nende tegutsemist teistes Euroopa Liidu riikides.
Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ei pea ta end seal enam käibemaksukohustuslasena registreerima, juhul kui täidetud on kaks tingimust: esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada sealset registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ei tohi ettevõtte kogukäive ühenduses ületada 100 000 eurot aastas. Muudatuste eesmärk on vähendada ELis asuvate väikeettevõtjate halduskoormust.
Seadusega muudetakse ka uue ehitise käibemaksustamise põhimõtet, nähes ette, et maksustatav on ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kasutusaasta jooksul. Praegu on täiesti uue ehk veel kasutusele võtmata ehitise müük maksustatav ja hilisem müük maksuvaba, mis on kaasa toonud juhtumeid, kus ehitis võetakse kasutusele näiliselt, et see seejärel maksuvabalt müüa.
Lisaks muudab seadus põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestust ning näeb ette, et alates 2026. aastast asendatakse vormipõhine käibedeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 65 ja vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (464 SE), mis lihtsustab päritud teise pensionisamba vara pärija pensionikontole viimist, võimaldades teha mitu tehingut ühe avaldusega. Muudatuse eesmärk on, et lisaks praegustele võimalustele saaks pärija lasta kanda päritud vara kohe oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema kogumispensioni maksed.
Seadusega muutuvad paindlikumaks ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused. Muudatusega täpsustatakse, et pärast konto sulgemist laekuv raha peab jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse. Kui teise sambasse kogutud raha oli isikule juba välja makstud, peaks lisandunud raha jõudma temani täiendava väljamaksena. Lisaks sisaldab seadus Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist puudutavaid muudatusi.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse (467 SE), millega piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist. Muudatuse kohaselt ei ole tavakasutajal üksikpäringuga võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida.
Et suurendada eraelu kaitset ja säilitada samas kinnistusraamatu avalikkus, saavad edaspidi nime või isikukoodi alusel päringuid teha need, kellel see on töö tõttu vältimatult vajalik. Senine kord säilib selles osas, et kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada üksnes õigustatud huvi olemasolu korral. Õigustatud huvi ei pea tõendama vaid kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus. Jätkuvalt saab igaüks kinnistusregistrisse päringuid teha kinnisasja aadressi või katastritunnuse alusel.
Menetluse käigus tehtud muudatuse järgi võib nime ja isikukoodi alusel üksikpäringuid teha ka krediidiasutus, kelle jaoks on päringute tegemine möödapääsmatult vajalik, et hinnata klientide ja käendajate maksevõimelisust ning järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Teine muudatusettepanek puudutab kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu piirmäära tõstmist. Kui praegu on tasu andmete väljastamise eest päringuobjekti kohta kuni kaks eurot, siis muudatuse järgi kuni kolm eurot.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 74 Riigikogu liiget.
Veel kaheksa eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE), mille eesmärk on tugevdada kaitsetööstust ja tagada sellele Eestis konkurentsivõimeline keskkond. Muudatused annavad Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatele võimaluse Eesti kaitsetööstusesse panustada.
Eelnõu võimaldab relvade ja moona käitlemiseks tegevusloa anda ka neile Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO ega ELi liikmesriikide kodanikud. Edaspidi saab tegevusloa anda ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.
Samuti võimaldab eelnõu relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust osutada ettevõtjal, kes pole Eestis registreeritud, kuid kel on tegevusluba mõnes teises ELi liikmesriigis. Eelnõuga vähendatakse ka relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses loamenetluste dubleerimist ning võimaldatakse relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva.
Eelnõu muudab ökonoomsemaks taustakontrolli tegemise relvade ja moona tootmisega tegelevate ettevõtete töötajate, alltöövõtjate ja teenuse osutajate suhtes, kes puutuvad kokku relvade ja moona või nendega seotud teabega. Teise lugemise käigus täpsustati eelnõus taustakontrolli tegemise õiguslikke aluseid Kaitseväe territooriumile minitööstuspargi rajamisel.
Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku uue kriminaalmenetluse alustamist välistava asjaoluga, et inimesed saaksid loovutada Politsei- ja Piirivalveametile ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusesse lisatakse uus salastamisalus, et paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud.
Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks. Riigilõivuseadust täiendatakse eelnõu kohaselt uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega. Pädevustunnistus antakse sõjarelvi, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on vajalik kvalifikatsioon.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kristo Enn Vaga Reformierakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE), mis võimaldab alates järgmise aasta 1. aprillist kasutada Tallinna vanglat ka piirkondliku arestimajana ehk paigutada sinna inimesi, kes on arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud.
Seletuskirja kohaselt on Tallinna vanglas piisav arv vanglakohti ja inimeste kinnipidamiseks vajalikud tingimused. Varem on arestimaja teenuse osutamine üle võetud Tartu ja Viru vanglas.
Muudatus ei puuduta kainenema viidavaid inimesi, kes toimetatakse Tallinna piirkonnas jätkuvalt Siseministeeriumi haldusalas olevatesse arestimajadesse. Samuti ei anta Tallinna vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE), mille eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust. Eelnõuga lisatakse tegevuspõhisele jaotusele kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas.
Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule. Seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega kaotatakse valitsusele kehtiv nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.
Teiseks lugemiseks tegid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 17 muudatusettepanekut, mis ei leidnud rahanduskomisjonis toetust ning neid ei toetanud tänastel hääletustel ka Riigikogu täiskogu. Komisjon tegi eelnõusse kaks muudatust, millest ühega sätestatakse kohustus kulud riigieelarves täiendavalt riigiasutuste kaupa liigendada, eristades seitset kululiiki ning tuues lisaks eraldi välja seadusest tulenevad toetused. Teise muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu jõustumisaega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Annely Akkermann, Aivar Sõerd ja Maris Lauri Reformierakonna, Rain Epler ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Kõnega esines ka fraktsiooni mittekuuluv Leo Kunnas.
Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 21, vastu aga 58 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE), millega tehtavad muudatused on seotud täpsustunud eelarve jaotusega valitsemisalade sees ja nende vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Riigikogu võttis 2024. aasta riigieelarve vastu mullu 8. detsembril. Riigieelarve tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.
Aasta esimeses pooles muutis Riigikogu 2024. aasta riigieelarve seadust, et kogumahtu muutmata teha vajalikud rahaeraldused õpetajate palkade tõstmiseks. Eelarvepuudujäägi vähendamiseks kiitis Riigikogu suvel heaks ka lisaeelarve, millega vähendati kulusid 103,8 miljonit ja investeeringuid 22,7 miljonit ning suurendati tulusid 41,9 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa ning Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli 19 ja vastu 57 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu (496 SE), millega muudetakse paindlikumaks ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning vastavalt vajadusele uuendada teenuse sisu ja mahtu.
Eelnõuga viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine Tervisekassasse ning lisatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Praegu rahastatakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu (500 SE), millega soovitakse parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil.
Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks taotleda riigilt raha, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud omavalitsuste toetusfondi. Raha jaotatakse proportsionaalselt elanike arvuga, tagades, et minimaalne toetus omavalitsuse kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastus annab omavalitsustele sobivate teenuste pakkumisel suurema autonoomia.
Seniste taotlusvoorude raames on omavalitsused pakkunud mitmeid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (näiteks muusika-, kunsti-, liikumisteraapiat), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.
Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE), millega vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri, mis alates 2026. aastast on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu on ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.
Eelnõu kohaselt suureneb ravikindlustatud inimese retsepti omaosaluse alusmäär järgmisest aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole. Alates 2025. aasta 1. aprillist tõuseb haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt viiele eurole ning ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu suureneb viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.
Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad eelnõu kohaselt kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse järgmisest aastast riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud inimese mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab üht või kaht kolme- kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui kaheksa-aastane.
Ühtlasi lubatakse eelnõuga Tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates järgmisest aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.
Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatusega sätestatakse, et visiiditasu maksmist ei tohi nõuda juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega. Samuti täiendatakse tulumaksuseadust, nii et tulumaksuga oleksid maksustatavad nii tööandja ja Tervisekassa makstavad haigushüvitised kui ka FIE arvestuslikud hüvitised.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman ja Priit Sibul Isamaa ning Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamist toetas üheksa ja selle vastu oli 44 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE), mille kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes saavad ööpäevaringset hooldusteenust ehk üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.
Alates eelmise aasta 1. juulist katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne omavalitsus. Pensionär peab ise tasuma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad inimesed tasuvad samuti ise majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenuse eest tasub riik.
Seletuskirjas märgitakse, et kuna pensionärid ei tasu enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid, siis lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ning kogukonnas elamise teenust saavatele inimestele. Hooldusteenusel on umbes seitse protsenti pensionäritoetuse saajatest. Eeldatavalt on 2025. aastal hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele pensionäritoetust enam ei maksta.
Üksi elava pensionäri toetust makstakse vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla toetuse maksmise määra, mis sel aastal on 853 eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist.
Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli kaheksa, vastu aga 43 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 3.22
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
