Psühholoogiline esmaabi on peamine psühhosotsiaalse kriisiabi tegevus ning see tähendab hoolivat ja tähelepanelikku suhtlemist, esmavajaduste hindamist, turvalisuse tagamist ja abi korraldamist, et leevendada sündmuse mõju ja aidata inimestel edasi liikuda.
Selgitab ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhataja Kaire Tamm.
Ohvriabi seaduse järgi on kriisijuhtum ootamatu ja suure mõjuga sündmus, mis võib põhjustada inimeste vigastusi või surma ning tekitada paljudele sellest mõjutatud inimestele tugevaid emotsioone ja vajaduse toe järele.
Näiteks raske liiklusõnnetus, lähedase ootamatu surm või looduskatastroofid jms võivad tekitada tugevaid emotsioone ja stressi, millega on mõnel inimesel keeruline üksi toime tulla. Kriisiolukordade tagajärgedega toime tulemiseks pakutakse inimestele ja kogukondadele psühhosotsiaalset kriisiabi ning sellel on mitu erinevat tasandit.
Igaüks meist saab kriisiolukorras teisi märgata ja toetada, kasutades psühholoogilist esmaabi ning selleks ei pea omama erialast eriharidust või tausta. Abistamiseks oluline on empaatia, kuulamine, mõistmine ja praktilise abi pakkumine.
Inimliku toetuse pakkumiseks ei pea olema professionaalse vaimse tervise valdkonna spetsialist. Tähtis on olla abivajajale toeks ja teada lihtsaid viise, kuidas pakkuda turvatunnet ja aidata taastada toimetulekut.
Need oskused on universaalsed ja kasulikud elus üldiselt. Sotsiaalkindlustusamet viib abi osutamise oskuste parandamiseks läbi tasuta psühholoogilise esmaabi koolitusi. Psühholoogilise esmaabi e-kursus on võimalik kõigil huvilistel endale sobivas tempos läbida siin.
Spetsialistidele on mõeldud hübriidkoolitused, kus e-kursusele järgneb praktiline kontaktne koolituspäev. Lähiaastastel on SKA koolituste prioriteetseks sihtrühmaks eesliinitöötajad politseis, päästes, naiskodukaitses ja tervishoius ning kohalikes omavalitsustes.
Kuidas jõuda professionaalse abini?
Kui inimlikust toetusest jääb väheks, tulevad mängu vaimse tervise valdkonna spetsialistid. Sotsiaalkindlustusamet pakub kriisijuhtumites esmast abi läbi ohvriabi kriisitelefoni 116 006, mis töötab ööpäevaringselt ja kuhu võib helistada iga inimene, kes tunneb vajadust kiire toetuse järele kriisiolukorras. Telefoni teel annavad nõu koolitatud nõustajad. Ööpäevaringselt saab tuge ja nõu küsida ka palunabi.ee veebilehel asuva vestlusakna kaudu.
Kui abivajadus on tõsisem saavad politsei, kaitsepolitsei või päästeamet erialase haridusega ohvriabi spetsialisti kaasata sündmuskohale. Välisministeerium teavitab sotsiaalkindlustusametit, kui välisriigis toimunud terrorikuriteo ohvrid vajavad abi. Ohvriabi kriisitöötajad töötavad graafikupõhiselt ja reageerivad nii päeval kui öösel vastavalt vajadusele, kasvõi sündmuskohale.
Mõned kriisijuhtumid võivad aga mõjutada nii paljusid inimesi korraga, et nõuavad rohkemate abistajate olemasolu. Suuremahuliste kriiside korral kaasatakse sotsiaalkindlustusameti teised töötajad, koostööpartnerid ja vabatahtlikud. Väga paljusid inimesi korraga mõjutavates kriisijuhtumites on psühhosotsiaalse kriisiabi vahetuks tegevuseks ka elanikkonnale info ja käitumisjuhiste andmine, teiste asutuste informeerimine ning tegevuste koordineerimine.
Osa inimesi võib kriisisündmuse järel vajada pikemaajalist abi ja toetust ehk järelabi. See tähendab inimeste toetamist normaalsesse elurütmi naasmisel ja juhtunust taastumisel. Järelabi saavad olenevalt kriisiolukorra asjaoludest pakkuda sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (muuhulgas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakond) ning kohalik omavalitsus. Järelabi hõlmab professionaalset kriisinõustamist, psühholoogilist nõustamist, teraapiat ja psühhiaatrilist abi. Suureks toeks võivad olla ka sarnase tausta või kogemusega inimeste tugirühmad ja kogemusnõustajad.
Igasuguse psühhosotsiaalse kriisiabi eesmärk on leevendada ärevust ja pinget, aidates inimestel taastada turvatunnet, sidet teistega ja kontrolli oma elu üle. Kiire toetus kriisi hetkel võib oluliselt kaasa aidata paranemisele, samas kui hilinenud abi võib raskendada taastumist.
Millistesse juhtumitesse politsei sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kaasab?
Politsei kaasab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitöötajad järgmistesse juhtumitesse:
- surmaga lõppenud liiklus-, tule- või veeõnnetused ning plahvatused
- enesetapud
- surmaga lõppenud või raskete vigastustega juhtumid ja kuriteod, mille tunnistajateks on lapsed ja noored
- muud suured sündmused, kus on palju kannatanuid või mõjutatud on eriti haavatavad grupid (nt õnnetused kortermajades või rahvarohketes kohtades)
Ohviabi kriisitöötaja on kutsutud sagedamini välja sündmuskohale liiklusõnnetuste ja enesetappude puhul. Näiteks 2023. aastal toetati 349 inimest (121 juhtumit/väljareageerimist), käesoleva aasta esimese kolme kvartali jooksul on toetatud 295 inimest (105 juhtumit/väljareageerimist).
