Nii tulevaste teede ehitamisel kui juba olemasolevate teede rekonstrueerimisel arvestab Transpordiamet kliimanõuetega. Uued lahendused vähendavad transpordisektori süsinikujälge ja tagavad ohutu liiklemise ka kliimamuutusest tingitud eriolukordades nagu üleujutused, ekstreemsed temperatuurid või tormid.
Käesoleval aastal valminud Via Baltica Pärnu–Uulu 2+2 ja Tartu maantee Neanurme–Pikknurme 2+1 teedel on Transpordiamet kliimamuutuse mõjudega juba arvestanud. Järgmisteks kliimakindla ehituse objektideks saavad Via Baltica Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2 teed ning Paldiski maantee Harku eritasandiline ristmik.
Transpordiameti teetaristu keskkonnahoiu koordinaator Tõnis Taggerisõnul on koostöös valdkonna ekspertidega sündimas ka järgmised lahendused. „Et meie teed oleksid ohutud ja vastupidavad ka muutuva kliima tingimustes, peame neid ehitama arvestades uue aja tingimustega, järgima energiatõhusust ning kasvuhoonegaaside heitkogusid. Nii näiteks peavad meie teed vastu pidama valingvihmade tingimustes kui ka suvistel kuumaperioodidel,“ sõnas Tagger.
Kliimakindluse tagamiseks teostab Transpordiamet suurematele teeprojektidele kliimakindluse analüüsid ja hindab mõju kliimamuutusele. Projekteerimisel arvestatakse uute lähteandmetega, paremini kliimapilti sobituvate materjalidega, mis muuhulgas suurendavad remontidevahelisi perioode ning vähendavad uute või täiendavate materjalide vajadust.
„Eestis projekteeritakse tulevased teed juba täna selliselt, et nad peaksid vastu ka üleujutustele, tormidele, põuale ning ekstreemsetele külma- ja kuumaperioodidele. Otsime ja rakendame uusi lahendusi, näiteks freespuru taaskasutust asfaldi katendikihtides, võimalikult suures ulatuses ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamist kohapeal ning alandatud temperatuuridega asfaltsegusid,“ lisas Tagger.
Samuti prioriseeritakse teedeehituses ja rekonstrueerimises teepikkuste vähenemist ja sujuvamat liiklust. Näiteks säästab 5,3 kilomeetrit lühem Kose–Mäo uus tee igal aastal ligi 2500 tonni CO2 võrreldes vana maanteega.
Projekteerimisettevõtte Skepast&Puhkim kliimavaldkonna eksperdi Kaarel Karolinisõnul on ekstreemsete ilmastikutingimustega arvestava teedevõrgu ehitus igatpidi vajalik. Seda isegi juhul, kui kliimamõjud Eestisse äärmuslikus mahus ei jõua. „Kliimakindel ei ole alati kallis, see on arukas, informeeritud ning tulevikku vaatav lähenemine, võttes eeskuju parimatest rahvusvahelisest praktikast. Teadusuuringud ja senised kogemused näitavad, et looduspõhised lahendused nagu näiteks teenõlvadele hekkide istutamine, madal haljastus ning ka tiikide olemasolu teede läheduses hoiavad maanteid liigse sademevee mõju eest. Eriti on see oluline suurte hoovihmade puhul, mille mõjusid maandades muudame oma teed ohutumaks kõigile liiklejatele,“ kommenteeris Karolin.
Karolin tõi välja, et lisaks ohutusele aitab ennetav tegutsemine ning kliimakindlate lahenduste kasutusele võtmine vähendada või ära hoida kliimamuutuste tagajärjel tekkinud kahjusid ning nendega seotud kulusid. Kliimakindluse analüüsid ja uute tingimustega arvestamine infrastruktuuri planeeringutes on samuti üks tegur, mis tagab EL kaasrahastust või võimalust selle taotlemiseks.
Objektide fotod leiab SIIT, autoriks on Sven Zacek.
