Eesti Energia käive oli teises kvartalis 415 miljonit eurot, jäädes eelmise aasta sama tasemele. Puhaskasum tõusis aga 109 miljoni euroni, mis on üle kahe korra rohkem kui mullu samal perioodil.
Kontserni müügitulu ulatus teises kvartalis 415 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta tasemele, kuna see oli vaid 0,2 protsenti väiksem. Ettevõtte puhaskasum kasvas märkimisväärselt: eelmisel aastal oli see 50,6 miljonit eurot, tänavu aga 108,5 miljonit eurot, mis on rohkem kui kahekordne tõus.
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) tõusis 115,7 miljonilt eurolt 158,9 miljoni euroni.
Kontserni taastuvelektri toodang kasvas võrreldes möödunud aastaga 38 protsenti, moodustades 59 protsenti kogu elektritoodangust.
Esimese poolaasta tulemusi vaadates langes käive kaheksa protsenti, 999 miljonilt eurolt 915 miljoni euroni. Puhaskasum suurenes aga kahe protsendi võrra, ulatudes 197 miljoni euroni.
Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm märkis, et teise kvartali tulemusi mõjutasid taastuvenergia toodangu märkimisväärne kasv ja põlevkivist elektritootmise vähenemine.
Teises kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 756 gigavatt-tundi elektrit, mis on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Taastuvelektri toodang moodustas rekordilised 59 protsenti ehk 447 gigavatt-tundi.
“Taastuvelektri osakaalu kasv elektritoodangus tulenes põlevkivielektri madalast konkurentsivõimest turul ja Enefit Greeni valminud ning ehitatavate tuule- ja päikeseparkide toodangu lisandumisest. Eeldame, et taastuvenergia osakaal jätkab kasvu, sest keskendume investeeringutele taastuvenergia tootmise suurendamiseks,” ütles Tamm.
Madalamate elektri turuhindade tõttu ei pääsenud põlevkivijaamad sageli turule, mistõttu vähenes fossiilsetest allikatest toodetud elektri maht teises kvartalis 19 protsenti, 309 gigavatt-tunnini. Selle tulemusena vähenes ka kontserni CO2 emissioon enam kui veerandi võrra.
Ettevõte investeeris teises kvartalis 212 miljonit eurot. Tamm sõnas, et investeeringud keskenduvad peamiselt pooleliolevate suurte projektide lõpetamisele.
“Kui praegused investeeringud valmivad ja hakkavad tulu tooma, saame kaaluda järgmisi olulisi investeeringuid energeetikasektoris. Näiteks vajab juhitamatu taastuvenergia kõrval ka salvestusvõimsust ja juhitavat tootmist,” lisas Tamm.
Üle poole kontserni investeeringutest, 130 miljonit eurot, suunati Enefit Greeni arendusprojektidesse tuule- ja päikeseparkidesse. Teine suur osa, 35 miljonit eurot, läks elektrivõrkude arendamisse, et suurendada võrgu töökindlust ja võimaldada täiendava päikeseenergia tootmise võrku liitumist.
Kontserni vedelkütuste tootmismaht langes seadmete hoolduste tõttu eelmise aastaga võrreldes 11 protsenti, ulatudes 111 000 tonnini, kuid müügimaht jäi samaks, 124 000 tonni.
- aasta teises kvartalis maksis Eesti Energia maksudeks ja keskkonnatasudeks kokku 22 miljonit eurot. Lisaks oli CO2 emissioonikulu teises kvartalis turuhinnas 37 miljonit eurot.
