Alates 3. augustist on Narva-Jõesuu tuletorn avatud kõikidele külastajatele hooaja lõpuni linnas toimuvate ürituste ajal. Nüüd on Eestis kokku 12 avatud tuletorni, mida saab külastada.
Transpordiamet sõlmis Narva-Jõesuu Linnavalitsusega 11. juulil riigivara kasutuslepingu, mille alusel anti Narva-Jõesuu tuletorn kohalikule omavalitsusele opereerida ning see külastajatele avada. Linnavalitsusega sõlmiti leping kümneks aastaks.
„Mul on äärmiselt hea meel, et taas on üks tuletorn avatud kõikidele huvilistele külastamiseks, kust avaneb suurepärane vaade Narva-Jõesuu ranna alale ja Narva jõele,“ lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk. „Tuletornid on meie olulised meremärgid ning nende säilitamine, renoveerimine ja töökindlus on äärmiselt tähtis.“
„Oleme korrastanud tuletorni territooriumi ja lisaks sellele meil on käimas ka muuli taastamise projekt. Juba paari aasta jooksul soovime kõik need asjad kokku panna, et võimalikult rohkem inimesi siia kohale tuua, sest Narva-Jõesuu on ju eelkõige kuurortlinn,“ ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.
Linna ülesanne on hoida tuletorn koos kinnistuga korras, tasuda võimalikud kõrvalkulud ning vastutada riigivara säilimise eest. Tuletorni külastamine on tasuline (5 eurot) ning siseneda lubatakse korraga kuni kaheksal inimesel, kes peavad olema veendunud, et ei karda kõrgust ning nende tervislik seisund lubab tõusta treppidest 30 meetri kõrgusele.
Narva-Jõesuu tuletorni külastajatele avamisega on Eestis nüüd kokku 12 avatud tuletorni. Transpordiameti halduses on 55 tuletorni, millest juba varasemalt on suvisel ajal olnud külastajatele avatud 11 torni: Ristna, Sõrve, Kõpu, Vormsi (Saxby), Tahkuna, Pakri, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare, Naissaare ja Vilsandi tuletornid.
Tuletorn töötab edasi ka navigatsioonimärgina. Narva-Jõesuu tuletorn on 30 meetri kõrgune, ehitatud 1957. aastal.