Peaminister Kaja Kallas esitas valitsuse istungil tagasiastumise avalduse seoses nimetamisega Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaadiks. Valitsus ja peaminister on ametis kuni uue peaministri ja valitsuse ametisse astumiseni.
Kallase sõnul on möödunud aastad on olnud täis väljakutseid ja julgeid otsuseid „Viimase kolme aasta jooksul on Eesti pidanud läbi elama mitmeid katsumusi. Koroonakriis tõi kaasa keerulisi aegu, mis mõjutasid meie tervishoiusüsteemi, majandust, haridust ja sotsiaalset elu. Kuigi see oli karm aeg, suutsime siiski kriisist välja tulla tugevamana ja targemana. Meie otsus hoida koolid ja ühiskond võimalikult avatud, tõi kaasa majanduskasvu, mis ulatus 7,2 protsendini 2021. aastal,“ selgitas Kallas.
„Venemaa algatatud energiakriis ja täiemahuline sõda Ukrainas tõid kaasa uued väljakutsed. Energiakriis ja energiajulgeolek muutusid tõsiseks murekohaks 2021. aasta sügisel,“ lisas Kallas. Tema sõnul on Eesti teinud olulisi samme taastuvenergia arendamiseks ja tänu sellele on meil olemas kindlus tuleviku ees. „Ühtlasi tähendab see puhast ja jätkusuutlikku keskkonda,“ lisas ta.
„Kriisidest puutumata ei jäänud ka majandus, kuid hoolimata raskustest on Eesti majandusnäitajad paranenud. Keskmine palk ja pensionid on kasvanud, töötus vähenenud ning energiakulud on kontrolli all. Üks oluline muudatus, mille minu valitsus on ära otsustanud, on nn. maksuküüru kaotamine. See on maksureform, mille tulemusel kaob praegu kehtiv tuhandete astmetega tulumaksuvaba miinimumi süsteem. Maksuküüru kaotamine on läbi aegade üks suurim maksureform, mis madaldab tööjõumakse ja suurendab inimeste sissetulekuid, ehk lõppkokkuvõttes elavdab majandust,“ sõnas Kallas.
Peagi ametist lahkuva peaministri hinnangul on selle valitsuse kõige olulisemaks prioriteediks olnud Eesti julgeoleku kindlustamine. „Oleme investeerinud riigikaitsesse rohkem kui kunagi varem ning suurendanud kaitsevaldkonna eelarvet 1,44 miljardi euroni aastas, mis teeb 3 protsenti SKP-st. Viimase kahe aastaga on riigikaitse eelarve kasvanud ligi 70 protsenti. Need otsused aitavad tagada, et Eesti on kindlalt kaitstud ja turvaline koht, kus elada,“ sõnas Kallas.
Suureks saavutuseks peab ta ka Eesti nähtavuse ja mõju suurenemist Euroopas, samuti oluliselt tihenenud liitlassuhteid NATO-s ja EL-is. „Oleme olnud ka ühed jõulisemad Ukraina toetajad nii sõnade kui ka eelkõige tegudega, aidates kaasa nende võitlusele demokraatia ja vabaduse eest,“ lisas ta.
„Eesti julgeoleku kindlustamise alla käib ka eestikeelsele haridusele üleminek. See on Eesti jaoks üks olulisemaid julgeoleku tagatisi tulevikus ja ma olen väga uhke selle üle, et me sellele üleminekule korraliku hoo sisse andsime.“
Kallase sõnul on ka korras riigi rahandus osa julgeolekust. „Riigi rahanduse paremasse seisu saamine on olnud oluline osa meie tööst. Oleme astunud samme eelarvepuudujäägi vähendamiseks ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, et pakkuda inimestele turvatunnet ja vajalikke teenuseid,“ sõnas ta.
Kallas toob välja olulisematest teemadest veel abieluvõrdsuse kehtestamise. Tema sõnul astuti selle otsusega samm hoolivama ja tolerantsema ühiskonna poole.
Peaminister Kaja Kallas on tänulik kõigile koalitsioonipartneritele ja kolleegidele, kellega koos on pingutatud selle nimel, et hoida Eesti riigi ja inimeste kindlustunnet. „Oleme teinud pühendunult ja südamega tööd selle nimel, et Eesti oleks parim koht, kus elada.“
Kallas on Eesti peaminister alates 26. jaanuarist 2021 ning juhtinud Reformierakonna liidrina valitsust kolmes kooseisus: alates 26. jaanuarist 2021 kuni 14. juulini 2022 ühes Keskerakonnaga; 18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 Isamaa ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) ning alates tänavu 17. aprillist koos SDE ning erakonnaga Eesti 200.
Põhiseaduse kohaselt määrab uue peaministrikandidaadi Vabariigi President, selleks on tal aega maksimaalselt 14 päeva pärast valitsuse tagasi astumisest. Kui peaministrikandidaat on presidendi otsusega määratud, on temal aega kuni 14 päeva esitada riigikogule ettekanne tulevase valitsuse moodustamise alustest.
Riigikogult volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, viimane nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees. Vande andmise juures viibib riigisekretär. Teadaanne valitsuse ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
