Monday , 25 October 2021
puu

KAS TEADSID, ET MAAILMA KÕRGEIM ELUS PUU ASUB…

Maailma kõrgeim elus puu on USA’s California osariigis kasvav ranniksekvoia (Sequoia sempervirens), mille pikkuseks on mõõdetud 115,66 m.

Konkreetne puu nimega Hyperion kasvab Redwoodi Rahvuspargis California osariigi põhjaosas. Puu konkreetset asukohta (ja isegi konkreetset rahvusparki, kuivõrd piirkonnas on 5 Redwoodi rahvusparki) ei ole avaldatud, sest kardetakse turistide suur hulka, mis võib kohaliku ökosüsteemi rikkuda. Puu vanuseks arvatakse olevat 700–800 aastat ja puidu massi 530 m3 (mõnedel ranniksekvoiadel on massi aga koguni üle 1000 m3). Hyperioni vanus ei ole kuigi erakordne, sest vanimad ranniksekvoiad, mis kaasajal elus on, arvatakse olevat enam kui 2000 aasta vanused.

Ranniksekvoiad kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, okaspuude klassi, okaspuulaadsete seltsi, küpressiliste sugukonda, sooküpressiliste alamsugukonda (selles alamsugukonnas on ka mammutipuu (Sequoiadendron giganteum) ja metasekvoia (Metasequoia glyptostroboides)), sekvoiade perekonda. Väidetavalt said kõik kolm sooküpressiliste alamsugukonda kuuluvat liiki oma nime tðerokii silptähestiku looja Sequoyah’ (Ssiquoya, Se-quo-ya) järgi.

Ranniksekvoia on igihaljas. Ta on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel. Jämedamatel isenditel võib tüve läbimõõt ületada 4,5 meetrit; rekord selles osas on 7,9 meetrit. Ranniksekvoia võra on koonilise kujuga. Tema oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Ranniksekvoia paistab silma erakordselt paksu koore poolest – see võib olla kuni 30 sentimeetri paksune. Koor on suhteliselt pehme ja kiuline, punaka värvusega. Ranniksekvoia koore värvuse andev parkhape kaitseb puud haiguste, seente, putukate ja isegi nõrgema tule vastu. Ranniksekvoia tumerohelised ja altpoolt kahe helesinise triibuga okkad on suhteliselt lühikesed, olles puu ülaosas 5 – 100 mm pikad ja varjulistes kohtades kuni 25 mm pikad. Puu käbid on enamasti kuni 30 mm pikkused. Ranniksekvoia tolmleb hilistalvel.

puu

Ranniksekvoia kasvab niiskes kliimas. Tema leviala California osariigi keskosast (Monterey maakonnast) kuni põhja pool asuva Oregoni osariigi piirini on üle 700 km pikk ja ulatub valdavalt 10 – 70 kilomeetri kaugusele Vaikse ookeani rannikust. Ookeanile lähematel aladel ranniksekvoiad ei kasva, sest seal on kasvutingimused liiga liivased ja tuulised. Valdav osa puu levialast jääb 30–750 m kõrgusele merepinnast.

Kõige enam leidub ranniksekvoiat mägedevahelistes orgudes; seal kasvavad ka vanimad puud. Kunagi kasvas puu ka Oregoni osariigi loodealadel. Väärtusliku puidu (enamasti väga sirge, mädanemiskindel, ilusa tekstuuriga, vaiguvaba) tõttu on kaasajaks 95% või isegi enam kunagi kasvanud ranniksekvoiadest maha raiutud. Puude hoogne maharaiumine algas juba 1850ndatel aastatel. Omal ajal tehti ranniksekvoia puidust raudteeliipreid, ja raudteesildu, aga ka näiteks mööblit. Kaasajal on USA-s olemas ranniksekvoia kultuurpuistud.

Algul kasvavad ranniksekvoiad väga kiiresti. 20 aastane puu võib olla juba 20 m kõrge. Mida vanemaks puu saab, seda aeglasemaks kasv muutub. Sageli kasvavad ranniksekvoiad ringikujuliselt, sest nad annavad juurevõsusid igas suunas enda ümber. Seetõttu kasvavad noored puud tavaliselt ringis vana puu ehk emapuu ümber. Vaatamata ranniksekvoia suhteliselt suurele vastupidavusele erinevatele looduslikele tingimustele on puu tänapäeval ohualdis.

Jaga

Vaata ka:

download

Kindel osa Tartu identiteedist – kohvik Werner. Läbi aegade ja ikka veel!

Kunstnik Ilmar Kruusamäe on Werneri stammkunde alates 1970. aastate lõpust, mil ta oli majandustudeng ja …

Tarokaart

Esmaspäev 25.10 Tarokaart on MÕÕGAD 4

Soovid täna seda, et kõik asjad oleksid kindlalt Sinu kontrolli all ja tasakaalus. See aga …

Screenshot 2021 10 25 at 07.48.53

Eesti Tulevikuerakond tegi kohalike omavalitsuste valimistel erakondadest kõige kehvema tulemuse

2020. aasta 20. augustis asutatud Eesti Tulevikuerakond tegi kohalike omavalitsuste valimistel erakondadest kõige kehvema tulemuse, …

droonilt landscape 3 scaled

Rahvusraamatukogu sulgeb peatselt uksed

Kuigi tundub, nagu rahvusraamatukogu oleks Tõnismäel igavesti seisnud, pole see siiski nii. Veel 1980. aastate …