Kodukontoris töötamine võib meie kehadele teha karuteene
Paljude jaoks on saanud hübriidtöö, sealhulgas kodukontoris töötamine normaalsuseks. Kuigi endiselt vaieldakse selle üle, kuivõrd produktiivselt inimesed kodukontoris töötavad, on fakt see, et kodukontor on muutunud töökultuuri osaks. Produktiivsuse kõrval aga unustatakse ära üks ohutegur, mis kodus töötamisega veel kaasneb – liikumise vähenemine. Jaanika Reinmann, füsioterapeut ja SEB Life and Pension Baltic SE jätkusuutlikkuse valdkonna kommunikatsiooni konsultant annab ülevaate, miks kodukontoris võib märkamatult suureneda istuva elustiili osakaal ja kuidas seda saaks vähendada.
„Kuna meie kodud on mugavad ja hubased, siis kodukontoris on oht end tööle unustada. Teed hommikul kell 8.30 arvuti lahti ja võid selle taha tundideks jääda. Jääb ära kontorisse minek ja tulek – pole vahet, kas jalutades, ühistranspordiga või isegi autoga. Need sammud jäävad kodukontoris töötades tegemata. Lisaks ei ole vaja jalutada lõunale, sest teed paar sammu ning nii köök kui ka söök on kohe käeulatuses. Kontoris lähed vahepeal kas kolleegide juurde, et midagi arutada, kööginurka teed või kohvi tegema ning tihtipeale on ka tualetid kaugemal kui kodus. Ka need on sammud, mida kodukontoris naljalt ei tehta. Ning õhtul saab veel end diivanil mõnusalt kerra tõmmata ning kiirelt mõned kirjad saata. Ehk siis kodus on kõik käe-jala juures ning töötamine on nii mõnusaks tehtud,“ arutleb Jaanika Reinmann.
Reinmann nendib, et nii kodukontoris kui ka kontoris töötades peamiselt istutakse, kuid erinevus seisneb liikumispausides ning kuivõrd suudetakse end nendeks distsiplineerida. „Iseenesest ei ole istumises mitte midagi halba. Oluline on see istumisaeg balansseerida aktiivse tegevusega. Nii saab ennetada tõsiseid terviseriske,“ selgitab füsioterapeut, kelle juurde enamasti jõuavad inimesed viimases hädas, näiteks kui alaselg on nii valus, et ei saa hommikul voodistki tõusta. Jaanika rõhutab, et meie kehad saavad väga hästi hakkama teatava koormusega, mistõttu ei pruugi peale paari intensiivsemat kodukontori päeva midagi juhtuda. „Küll aga on koroonapandeemiast alates hakatud kodukontoris sagedamini töötama, tihtipeale teadvustamata, kuidas oma aega jagada nii, et töö oleks tehtud ja keha õnnelik. Kui kogu tähelepanu läheb vaid tööle, jääb keha unarusse ning hakkab varem või hiljem valutama,“ tõdeb Reinmann.
Aktiivne tegevus võiks olla integreeritud tööpäeva sisse
Kuna kodukontoritest on saanud osa töökorraldusest, siis võiksid Reinmanni hinnangul ka tööandjad mõelda sellele, kuidas nad saaksid töötajaid heas mõttes nügida end kodus liigutama. „Hea näide on veebikoosolekute planeerimine. Näiteks, selle asemel, et teha tunnine koosolek, on SEB-s koosoleku pikkus 50 minutit ja ülejäänud 10 minutit ei ole mõeldud e-kirjadele vastamiseks või arvutis pooleli oleva töö lõpetamiseks. Mina soovitan seda aega kasutada ringutamiseks või liigutamiseks: kasvõi pesumasinast pesu välja võtmiseks, ülakorrusele minemiseks, akna avamiseks või hoopis kükkide tegemiseks,“ arutleb Reinmann, kes näeb paratamatult tihti oma füsioterapeudi töös, mis juhtub, kui unustatakse ära keha põhifunktsioon – liigutamine.
„Pahatihti ei osata mõelda selles võtmes, et mida võiks kohe praegu teha selleks, et tänane ja homne heaolu oleks kestlik ka paarikümne aasta pärast. Pole vahet, kas räägime enda heaolust, jätkusuutlikkusest selle kõige laiemas tähenduses või finantsilisest kindlustundest. Inimesed kipuvad ehk liialt palju lootma heale õnnele – et tervis peab vastu; et ka 60- või 70-aastasena on jaksu tööd teha; et kliimasoojenemine meid siin Eestis ei puuduta,“ toob naine paralleeli oma igapäevatööga panganduses, kus jätkusuutlikkus on aina rohkem fookuses.
Reinmanni sõnul on paradoksaalne, et kõik justkui teavad, kui kasulik liikumine füüsilisele ja vaimsele tervisele on, ent ometi ei käituta vastavalt sellele või hakatakse oma käitumismustrit muutma siis, kui on hilja. „Mul on heameel, et väga paljud ettevõtted, sealhulgas ka SEB, „nügivad“ oma töötajaid liikuma, muutes kontori füüsilist keskkonda liikumissõbralikumaks, jagades nippe, kuidas kodukontoris “ellu jääda” ning pakuvad oma töötajatele erinevaid tervise- ja spordipakette, mis aitavad kaasa üldiste liikumissoovituste täitmisele. Kuid töötajana saame ka ise 8-tunnise tööpäeva jooksul üsna palju teha selleks, et me nii vaimselt kui ka füüsiliselt tunneksime end oma kehas hästi,“ nendib Reinmann.
Kuidas end nii kodus kui ka kontoris töötades rohkem liigutada?
- Iga samm loeb. Mõtle läbi, kuidas saad tööpäeva jooksul rohkem kõndida. Kui elad töökohale lähedal, siis jaluta tööle. Kui töötad kodukontoris, siis tee üks kiire hommikune jalutuskäik värskes õhus ja teeskle nagu läheksid tööle. Kontorisse minekuks ära võta kergliikurit, et kiiremini tööle jõuda, vaid varu aega jalutuskäiguks. Kui liigud ühistranspordiga, siis mine näiteks üks peatus varem maha. Ka kerge sörk või kiirem spurt bussi peale teeb su südamele head. Kui autoga liiklemine on vältimatu, siis proovi parkida auto töökohast kaugemale. Sest tõepoolest iga samm loeb. Nii ka kodukontoris.
- Nihele. Mäletate, et koolis tegid õpetajad tihtipeale märkuseid, kui õpilased tunnis nihelesid? Tööd tehes pole seda mõtet karta. Nihelemine on meie kehadele hea, seega ära hoia end tagasi, kui tunned, et pead kontorilaua taga või kodus töötades asendit vahetama või natukene oma jalgu, käsi ja keha liigutama. Vaheta asendeid nii tihti kui võimalik!
- Leia endale liikumiskaaslane. Koos on alati lihtsam eesmärkide poole püüelda, seega leia endale kolleeg või sõber, kellega koos liikumisharjumusi juurutada. Näiteks kui töötate kodukontoris, siis kirjuta sõbrale, kas ta on juba end liigutanud. Hoidke teineteisel „kätt pulsil“. Nii kujuneb teil mõlemal välja liikumisharjumus, mis võib saata teid terve elu.
- Allikas. SEB