Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et haridustöötajate palgatõusuks lisaraha leidmiseks tuleb vaadata haridusministeeriumi eelarvet, sest riigi laenu võtmine palkade tõstmiseks pole mõistlik. Ta rõhutas, et riigi finantsolukord ei võimalda täiendavaid kulusid katta laenurahaga. Võrklaev meenutas, et koalitsioonilepingu kohaselt pidi õpetajate keskmine palk tõusma 120 protsendini keskmisest palgast, kuid see eesmärk jäi Excelisse kirjutamata ja haridusminister peab leidma süsteemi seest lisaraha palgatõusuks.
Võrklaev tõi välja, et haridusminister Kristina Kallasel on olnud aega leida vahendeid õpetajate palkade tõstmiseks, kuid eelarveprotsessis ei tulnud sellekohaseid ettepanekuid. Ta selgitas, et 2025. aasta eelarvele lähenemisel arvestatakse 2024. aasta majandusprognoosiga ning kaalutakse erinevaid kokkuhoiuvõimalusi ja maksuideid.
Samuti mainis ta, et kui haridusministeerium ei ole siiani tõhusamaid lahendusi leidnud, peab minister valmistama ette plaani, kuidas leida süsteemi seest õpetajate palgaraha. Ta kordas, et püsikulude katmine laenurahaga ei ole mõistlik.
Reedesel kohtumisel haridusministeeriumi, linnade ja valdade liidu, riikliku lepitaja ning haridustöötajate liidu vahel ei jõutud õpetajate palgaküsimuses kokkuleppele. Haridusminister Kallas küsib esmaspäeval koalitsiooninõukogult volitusi pikemaajaliseks kokkuleppeks õpetajate palkade osas. Riiklik lepitaja ootab seejärel tulemusi, et otsustada palgaläbirääkimiste jätkamise üle.
Haridustöötajate liit taotles õpetajate töötasu alammäära 11-protsendilist tõusu 2024. aastaks, haridus- ja teadusminister pakkus kaheksaprotsendilist tõusu, kuid riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku vaid 1,77-protsendilises alammäära tõusus, mis tähendab 31 euro suurust brutopalga kasvu.