Inimese käelisus on see, millist kätt ta eelistab kasutada erinevateks tegevusteks, nagu kirjutamine, söömine, spordialad jne. Ülemaailmselt on umbes 10% inimestest vasakukäelised.
Pärilikkus
Käelisus on suuresti pärilik. Kui mõlemad vanemad on vasakukäelised, on nende lapsel vasakukäelisuse tõenäosus 25%. Kui üks vanem on vasakukäeline ja teine paremakäeline, on lapsel vasakukäelisuse tõenäosus 12,5%. Kui mõlemad vanemad on paremakäelised, on lapsel vasakukäelisuse tõenäosus 2,5%.
Geneetika
Käelisust mõjutavad ka geneetilised tegurid. Teadlased on avastanud mitmeid geene, mis võivad mõjutada käelisust. Üks nendest geenidest on DLX5, mis vastutab ajupoolkerade arengu eest.
Sünnieelne keskkond
Käelisust võivad mõjutada ka sünnieelsed keskkonnategurid, nagu näiteks ema hormoonide tase raseduse ajal.
Ajupoolkerad
Käelisus on seotud ajupoolkerade funktsioonide eristamisega. Paremakäelistel inimestel on juhtivaks aju poolkeraks vasak, mis vastutab motoorika, koordinatsiooni ja keele eest. Vasakukäelistel inimestel on juhtivaks aju poolkeraks parem, mis vastutab mõtlemise, loogika ja emotsioonide eest.
Erinevused vasaku- ja paremakäelistel inimestel
Vasaku- ja paremakäelistel inimestel on mõned erinevused. Vasakukäelised inimesed on üldiselt parema ruumitaju ja peenmotoorikaga. Nad on ka paremad loomingulistes valdkondades, nagu kunst, muusika ja kirjandus. Paremakäelised inimesed on üldiselt parema loogilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskustega.
Kokkuvõte
Käelisus on keeruline nähtus, millel on nii pärilikud kui ka keskkonnategurid. Vasaku- ja paremakäelistel inimestel on mõned erinevused, kuid need ei ole üldiselt märkimisväärsed.tunesharemore_vert
