Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas tänasel istungil ära Euroopa Komisjoni töökava kevadeni. ELAK toetas väga bürokraatia vähendamist 25 protsenti ja kestlikkuse aruande rakendamise edasilükkamist, ent avaldas muret, et kaitsetööstuse strateegia osas pole kokkulepet saavutatud.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta toonitas, et uues julgeolekuolukorras peab Euroopa Liit vabastama kaitsetööstuse mõttetutest bürokraatlikest piirangutest ja tõstma oluliselt reaalset kaitsevõimet.
„Rõhutasin ka oma sõnavõtus Brüsselis Euroopa 21. sajandi julgeoleku arutelul, et Euroopa Liit ei tohi käsitleda kaitsetööstust millegi halvana, umbes nagu pornotööstust. Lisaks on ülioluline, et tehisintellekti reguleerimisel ei reguleeritaks kaitseotstarbelist tehisintellekti. Vastasel korral oleme olukorras, kus meie pojad ja tütred võivad lahinguväljal hukkuda seetõttu, et meie reguleerisime tehisintellekti, aga meie vastane mitte,“ märkis Pakosta.
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski märkis, et Euroopa Liidu 2024. aasta eelarve kokkuleppimise tähtaeg on lähedal.
„Eesti jaoks on oluline, et eelarvest eraldataks raha Ukraina igakülgseks abistamiseks ning Ukraina-vastase agressioonisõja majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarmõjuga seotud tagajärgedega tegelemiseks,“ sõnas Jufereva-Skuratovski. Ta rõhutas ka Euroopa strateegilise autonoomia suurendamise vajalikkust ning märkis, et energiajulgeoleku tagamiseks on vaja reservvõimsusi, mistõttu näiteks Eestis peab säilima võimalus põlevkivi kasutada.
Euroopa Komisjoni 2024. aasta tööprogrammist andis komisjonile ülevaate Euroopa Komisjoni esinduse Eestis juht Vivian Loonela, samuti käsitleti seda rääkides Eesti põhisõnumitest Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil. Mõlema punkti juures toonitati, et Eesti peab oluliseks Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist ning Venemaa vastutusele võtmist. EL eelarve kokkuleppimine oli arutelu all seoses Eesti seisukohtade kinnitamisega EL majandus- ja rahandusnõukogu istungiks.
