Järgmise kaheksa aasta jooksul vajavad Eestis ümberehitust rohkem kui 100 jalgpalliväljakut ja mitmed koolistaadionid. Põhjuseks on Euroopa Komisjoni otsus keelustada mikroplasti, sealhulgas vanadest rehvidest tehtud kummipuru, kasutamine välispordirajatistes. Selline materjal on olnud levinud kunstmuru täites.
Juba aastaid on spordikogukond olnud teadlik võimalikust piirangust mikroplasti kasutamisel. Hiljuti kehtestatud määrus toetub keskkonnakaalutlustele. Aastas lisatakse spordiväljakutele ligi 100 000 tonni kummipurut, millest 16% ehk 16 000 tonni satub keskkonda ja lõpuks ka toiduahelasse, selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.
Kuigi esialgne üleminekuperiood oli kuus aastat, on nüüd otsustatud, et kaheksa aasta pärast peaksid staadionid olema kummipurust vabad. Kuna kunstmurud kestavad keskmiselt selle aja, ei peaks see tekitama suuri probleeme, eriti kui arvestada, et on olemas alternatiivsed täitematerjalid.
Unigrass juhatuse liige Andrus Kivi tõi esile, et praegusele kummipurule tuleb leida alternatiiv. Potentsiaalseks asendajaks võib olla looduslik kork, kuigi Eesti kliimas pole selle omadused ideaalsed ja hind on kõrgem.
Kuidas uued regulatsioonid Eesti jalgpalliväljakutele mõjuvad? Targo Kaldoja Eesti Jalgpalliliidust selgitas, et kummipuru on soodsaim ja kõige rohkem testitud materjal. Kummipuru asendamine näiteks Tartus kasutatud liivatäitega kunstmuruga tõi kaasa jäiga väljaku talveperioodil.
“Kogu Euroopas on ligikaudu 29 000 sellist väljakut. Eestis on praeguse seisuga 105 või 106,” ütles Kaldoja.
