Täiendus 25.10.2023
Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve peainspektor Roman Abubikirov selgitas, et Kastre vallas naise hukkunumisega lõppenud tulekahju põhjuseks oli hooletus kütteseadme kasutamisel. Koldest võetud tuhka oli pandud puitpõrandale. Tuhk oli tõenäoliselt jahtumata ning selles leiduvad kuumad söed süütasid ümbruse. Koldest võetud tuhk tuleb alati panna mittepõlevast materjalist anumasse, näiteks metallämbrisse, ja eemale süttida võivatest materjalidest.
24. oktoobril kell 18.54 teatas Kastre vallas Kõnnu küla elanik, et tema eemal asuva naabri ühekordne puidust talumaja on leekides ja selle katus sisse kukkunud. Esimesena kohale jõudnud Võnnu vabatahtlikud päästjad alustasid kustutustöödega väljastpoolt. Majja sisenemine ei olnud tulekahju suure ulatuse tõttu enam võimalik, sest ka osa vahelagedest oli juba sisse kukkunud. Kell 20.29 leidsid päästjad hoone rusudest hukkunud vanema naisterahva. Tules hävis nii elumaja kui sellega kokku ehitatud saun. Ära hoiti tule levik lähedal asunud kõrvalhoonetele. Kohal tegutsesid Võnnu, Annelinna ja Põlva päästjad.
Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.
Hukkunud naise elukohas käisid päästjad tuleohutuse olukorda hindamas ja ohutusalast nõu andmas viimati eelmisel aastal. Sel ajal oli majas olemas töökorras suitsuandur, kuid küttematerjali hoidis perenaine kütteseadme lähedal ja peal ning maja elektrisüsteem oli tugevalt amortiseerunud. Ulatuslike kahjustuste tõttu ei ole teada, kas nõustamisel kontrollitud suitsuandur oli endiselt töökorras ja elanikku ohust hoiatas. Ilmselgelt avastati tulekahju inimelu päästmiseks liiga hilja. Päästeamet tuletab meelde, et tulekahju kiireks avastamiseks on hädavajalik töökorras suitsuandur, mille korrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida. Vananenud, üle 10 aasta vanused andurid tuleks välja vahetada.
Nädalavahetusel (21.10) hukkus Otepääl elektrisüsteemi rikkest alguse saanud elumajatulekahjus vanem mees.
Käesoleval aastal on Eestis tulekahjudes hukkunud 30 inimest.