Hooldushüvitis on rahaline toetus, mida makstakse kindlustatud inimesele, kes jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Hooldushüvitise saamise tingimused
- Inimene peab olema Eesti rahvastikuregistris registreeritud Eesti elanikuna.
- Inimene peab olema haigekassa kindlustatud isik.
- Inimene peab olema haige lapse või pereliikme otsene hooldaja.
- Inimene peab esitama perearsti poolt väljastatud hoolduslehe.
Hooldushüvitise suurus
Hooldushüvitise suurus sõltub inimese sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurusest eelmisel kalendriaastal. Kui inimesel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, siis makstakse hooldushüvitist töötasu alammääralt.
Hooldushüvitise maksmise periood
Hooldushüvitist makstakse hoolduslehe alusel.
- Alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel makstakse hooldushüvitist kuni 14 järjestikuse päeva eest.
- Alla 12-aastase lapse põetamise korral, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas, makstakse hooldushüvitist kuni 60 järjestikuse päeva eest.
- Haige perekonnaliikme kodus põetamisel makstakse hooldushüvitist kuni seitsme järjestikuse päeva eest.
- Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, makstakse hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.
Hooldushüvitise taotlemine
Hooldushüvitise taotlemiseks tuleb esitada perearsti poolt väljastatud hooldusleht koos isikut tõendava dokumendiga haigekassale. Hooldushüvitist makstakse alates hoolduslehe esimesest päevast.
Näide
Töötaja laps haigestus ja perearst väljastas talle hoolduslehe 10 päevaks. Töötaja eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu oli 20 000 eurot. Seega on hooldushüvitise suurus 100 eurot päevas, kokku 1000 eurot.