Baltimaade võrdluses on Eesti elanike kodud kõige suuremad ning talvine toatemperatuur on veidi kõrgem kui Lätis ja Leedus, näitas SEB analüüs. Kütteviiside võrdluses torkab silma, et Eestis on soojuspumpasid tunduvalt rohkem kui naabritel.
Eestis elab korterites 62%, Lätis 67% ja Leedus 64% inimestest. Kui võtta korterid ja majad kokku, siis suurimad kodud on Eestis – keskmiselt 94 ruutmeetrit, samas Lätis on nende suurus 85 ja Leedus 81 ruutmeetrit. Kõige soojemad toad on talvel Eestis (22 kraadi). Leedulased hoiavad 21 kraadi taset ning Lätis on vastav näitaja 20 kraadi.
„Toatemperatuuris ei ole sarnase kliima tõttu suuri erinevusi, kuid eestimaalased on siiski veidi soojalembesemad. Kuid tasub meeles pidada, et toatemperatuuri langetamine kasvõi ühe kraadi võrra annab juba säästuefekti,“ sõnas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
Koplimäe selgitas, et hoonete energiatõhususe saavutamisel on kõige suuremaks probleemiks kütteenergia kulu. „Tallinna Tehnikaülikoolis läbi viidud rekonstrueeritud korterelamute sisekliima ja energiakasutuse analüüsi järgi võiks korterelamute keskmine sisetemperatuur olla 21 kraadi. Toatemperatuuri reguleerimine peab olema võimalik vahemikus 18,0 kuni 23,6 kraadi. Olenevalt hoone soojustusest võib sisetemperatuuri tõstmine ühe kraadi võrra tõsta kütteenergia kulu 7% kuni 15% võrra. Siin tuleb meeles pidada, et tulenevalt seadusest ei tohi eluruumi normaalne temperatuur olla alla 18 kraadi,“ lisas eraklientide segmendijuht.
Kodusoe tuleb valdavalt kaugküttest
Kodude kütmiseks kasutatakse peamiselt kaugkütet: Lätis 49%, Leedus 43% ja Eestis 33% inimestest. Gaasiküte on Lätis ja Leedus (18%) levinum kui Eestis (14%) ning meil kasutab 14% ka elektrikütet. Tuleb mainida, et Lätis on puukütte osakaal 12%.
Eesti eristub soojuspumpade kasutamises: meil on nende osakaal lausa 16%, kui Lätis ja Leedus ulatub see napilt 5%ni. Konditsioneer ei ole Baltimaades seni laialt levinud: Leedus kasutab seda 16%, Eestis 14% ning Lätis 10%.
Roheelektrit kasutab Eestis 22% inimestest, Lätis 15% ja Leedus 21%.
Keskmine eluaseme jalajälg on Eestis 2,33 tonni CO2e aastas, Lätis vastavalt 1,75 ja Leedus 1,48. „Kuna Eesti kodud on naabrite omast suuremad ning asume põhja pool, siis selline tulemus on ootuspärane. Siiski on Eesti perede keskkonnajalajälg mõistlik ning ajas ilmselt vähenev, kui vaadata roheelektri ja alternatiivsete kütteviiside populaarsuse kasvu,“ ütles Koplimäe.
