Isamaa liige Tõnis Palts kirjutab, miks ta kogu aeg kritiseerib Reformierakonda.
????????, ???????? ???????????????? ???????? ???????????????????? ???????????????? ???????????? ?????????????????????????????????????????????????????????????
Kui olete sama meelt, siis palun jagage ka!
Minult on küsitud, miks ma kogu aeg kritiseerin Reformierakonda. Mina küsin vastu, et keda ma siis peaksin kritiseerima? EKREt ei ole ju mõtet kritiseerida, sest nendest ei sõltu riigis täna mitte midagi. Ja pealegi ma ei tea, et EKRE oleks Eestile nii fataalselt kahju tekitanud nagu Reformierakond.
Aga öeldakse ikka, et vaata, mida kaabud räägivad ja kui nad veel võimu juurde lasta, mis nad siis võivad korda saata! Olgugi mis, nad oleks vähemasti ettearvatavad, aga Reformierakond lihtsalt ei tee seda, mida räägib. Ainuüksi sellise valelikkuse pärast on nad kottimist väärt. Pealegi on Kaja Kallas palunud, et temasse tuleb suhtuda samamoodi kui EKRE juhtidesse.
Reformierakond oli üle-eelmisel kümnendil üks minu lemmikerakondi. Tänu Siim Kallasele ei ole meil ettevõtte tulumaksu. Mina arvan, et just tänu selle maksu puudumisele on meie riigieelarve seis nii hea. Kuskilt pidi ju teiste riikidega võrreldes selline erilisus eelarves tulema ja üks väga eriline asi ongi ettevõtte tulumaksu puudumine. Erinevalt teistest riikidest me ei karista ettevõtluse efektiivsust, mille üks näitaja on kasum. Kasumi maksustamine oleks siis ju efektiivsuse maksustamine. Kui teised teevad lollusi, siis me ei peaks seda tegema.
Samuti ei saa ma jätta märkimata Reformierakonna jõulist osalemist Mart Laari poolt algatatud erastamise läbi viimisel, millel oli ka kindlasti suur mõju meie ettevõtluse ja riigi tõhusale toimimisele. Tõsi, siin nad tegid hiljem raudtee taasriigistamisel imeliku jõnksaku tagasi, et saaks Savisaarega ühte heita. Täiesti sotsialismi langesid nad praamiliikluse riigistamisega. See aga näitab nende tegelikku olemust – nad on võimu nimel valmis hülgama kõik põhimõtted.
Kolmandaks tolleaegseks mõistlikuks teoks pean ma Isamaa idee – emapalga sisseseadmist. Siis veel Reformierakonna juhid said aru Eesti põhiseaduse preambuli mõttest.
Neljandaks tooks ära kõvatamise riigieelarve tegemise euro kasutusele võtu tingimuste täitmiseks aastatel 2008-2010. See aitas tagada meile euro.
Kõik need sammud olid üle-eelmises aastakümnes. Sellega ka nende Eestile kasulikud teod lõppesid. Edasi tuli selge kahjurlus. Mõned olulised näited:
1. Investeeringute lõpetamine Eesti suurima probleemi ehk madala sündimuse leevendamiseks. Kuidas on võimatu mitte näha, et kõik ülejäänud riiklikud investeeringud muutuvad mõttetuks kui me Rein Taagepera sõnade järgi lendame alla demograafilisest vetsupotist?
2. Eesti haridusse ja teadusesse investeeringute piiramine iga hinna eest. Nad ei võtnud Isamaad koalitsiooni seepärast, Isamaa oleks tulnud õpetajate ja õppejõudude palkade tõusu „välja pressima”. Kui õpetajate palka tõsta nii kõrgeks, et õpetajate ja õppejõudude amet muutub kõige prestiižsemaks ametiks, siis see oleks kõige parem investeering Eestis. Põlvkonna pärast kandub hariduse kvaliteet ettevõtluse konkurentsivõimelisuseks, seeläbi tuleksid rahad tagasi ka eelarvesse ja meie tulevaste põlvkondade eluolu parendamisse. Õpetajate väärtustamine ei ole mitte ainult püsikulu, see on püsikulu ja investeering samaaegselt, sest eelarvetulud suurenevad sellest rohkem.
3. Oma dogmaatilise eelarvetasakaalu poliitikaga näitab Reformierakond seda, et ei saa aru, mis ühtses euro rahatsoonis toimub. Selle tulemusel me oleme jätnud tegemata kümnete miljardite jagu investeeringuid Eesti arengusse. Samuti ei saa nad aru, et ühtses rahatsoonis tähendab põmmpäine eelarvetasakaalu poliitika sisuliselt selliste suure laenukoormusega riikide nagu Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja teiste toetamist meie maksumaksja arvelt.
4. Korvamatut kahju on tekitatud infrastruktuuride väljaehitamise pidurdamisega. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu neljarealiste teede rajamine ei ole mitte ainult liiklusohutuse teema, vaid sisendkulude vähendamine kümnetele tuhandetele ettevõtetele. See aga oleks omakorda meie ettevõtetele suurema konkurentsivõime tagamine. Nende rajamine olnuks meie kõigi suuremate sissetulekute huvides.
5. Reformierakond paralüseeris riigi haldusvõimekust haldusreformi kunstliku viivitamisega ligi 15 aastat. Selle ajaga tehti korvamatut kahju kogu riigi toimimise efektiivsusele. Juba Mart Laari valitsuse juures käis Heldur Meeritsa juhtimisel koos grupp haldusreformi põhimõtete välja töötamiseks. Aga Reformierakonnal õnnestus reformi pidurdada (muide päris hea sõnaline paradoks) ligi 15 aastat seepärast, et see muudatus ei oleks olnud neile kasulik toiduahelate kontrollimiseks KOV tasandil. Kui lõpuks võimuvertikaalid said neil korda seatud, viidi reform läbi Reformierakonna juhtimisel ebaõnnestunult. Ja ebaõnnestumise põhjuseks oli just erakondlike huvide kaitsmine.
6. Lõpuks mainin ära happy loseri hoidmise valitsusjuhi kohal. Happy loser on pääsenud finaali tänu õnnelike asjaolude kokkusattumisele. Nendeks on tema perekonnanimi ja sõja puhkemine Ukrainas. Küll aga on tema tegelikud võimed välja tulnud finaalis. Nüüd ta võtab kogu aeg meditsiinilisi vaheaegu, seletades meedias ei-tea-mida ja nii kui platsile saab, teeb ühe vea teise otsa. Viimane topeltviga oli pankadega peetud „läbirääkimised”, mille tulemusel said pangad rohelise tule kriisi ajal investeerida Eesti majandusse ja inimestesse miljardite eurode võrra vähem raha kui võiks. Aga Kaja Kallase juhiomadustest on juba palju kirjutatud ja ei hakka siin ruumi rohkem raiskama.
Kas ometi kunagi suudab Reformierakonnast saada taas reformierakond? Kahjuks enam aega paarkümmend aastat tagasi ei pööra.
Kui olete nõus, siis palun jagage!
Ükskord me võidame nii kui nii!
