Dementsus on neurodegeneratiivne haigus, mis mõjutab miljoneid inimesi üle maailma, eriti eakaid inimesi. See on progresseeruv seisund, mis põhjustab kognitiivsete võimete langust, mälu halvenemist ning igapäevaste tegevuste ja suhtlemisraskusi. Selles artiklis uurime, mis on dementsus, kuidas see tekib, kes on sellele vastuvõtlikud, kas seda saab ravida ning millised on olemasolevad ravivõimalused.
Mis on dementsus:
Dementsus on üldine termin, mida kasutatakse erinevate kognitiivsete ja mäluhäiretega seotud seisundite kirjeldamiseks. Selle kõige tuntum vorm on Alzheimeri tõbi, kuid dementsus võib olla ka teiste põhjuste tagajärg, näiteks veresoonte dementsus või Lewy kehakeste dementsus. Dementsus võib mõjutada inimese võimet teha igapäevaseid toiminguid, töötada ja suhelda.
Kuidas dementsus tekib:
Dementsuse täpne põhjus ja arengumehhanismid pole täielikult teada, kuid seda seostatakse tavaliselt aju struktuurimuutuste ja neurodegeneratsiooniga. Alzheimeri tõve korral kogunevad ajusse ebanormaalsed valgud, näiteks beeta-amüloid ja tau valk, moodustades naastud ja sõlmed, mis kahjustavad närvi rakke ja nende vahelisi ühendusi.
Kellel tekib dementsus:
Kuigi dementsus võib esineda igas vanuses, on selle suurim riskifaktor vanadus. Enamikul juhtudel diagnoositakse dementsus inimestel, kes on vanemad kui 65 aastat. Siiski võib see tekkida ka noorematel inimestel, eriti pärilike või geneetiliste tegurite mõjul. Muud riskitegurid hõlmavad suitsetamist, alkoholi liigtarvitamist, kõrget vererõhku, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigusi.
Kas dementsust saab ravida:
Hetkel puudub dementsusele täielikult ravim, mis suudaks selle pöörata või peatada. Olemasolevad ravivõimalused võivad leevendada sümptomeid ja aeglustada haiguse progresseerumist, kuid ei suuda haigust täielikult välja ravida. Mõned ravimid, nagu atsetüülkoliiniesteraasi inhibiitorid ja memantiin, võivad aidata kognitiivseid sümptomeid leevendada.
Ravivõimalused ja hooldus:
Kuigi dementsust ei saa täielikult ravida, on oluline pakkuda patsiendile parimat hooldust ja toetust. Hooldusvõimalused hõlmavad:
- Ravimite kasutamine: Arst võib määrata ravimeid, mis aitavad kontrollida dementsuse sümptomeid, näiteks mäluhäireid ja segadust.
- Kognitiivse stimulatsiooni teraapia: Kognitiivse stimulatsiooni teraapiad, nagu muusika-, kunsti- ja mäluterapeudid, võivad aidata parandada patsiendi kognitiivseid oskusi ja enesehinnangut.
- Elustiili muutused: Tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja vaimne stimulatsioon võivad aidata aeglustada dementsuse progresseerumist ja parandada üldist elukvaliteeti.
- Peretoe pakkumine: Dementsus mõjutab sageli kogu perekonda. Pereliikmetele ja hooldajatele tuleks pakkuda emotsionaalset ja praktilist tuge.
10 märki, mis võivad viidata algavale dementsusele
Kuigi selle täielik ravimine pole võimalik, on olemas hooldusvõimalused, mis võivad leevendada sümptomeid ja parandada elukvaliteeti.
