Iluteenuseid ostes tasub eelnevalt läbi viia põhjalik eeltöö, sest kogemuse või kvalifikatsiooni puudumine võib viia suurenenud tüsistuste riskini, ebakvaliteetse tulemuseni ja halvimal juhul pöördumatute tervisekahjustusteni.
Iga päev lisandub iluvaldkonda uudseid tooteid, noorendavaid protseduure ja teenuseid, mis eeldavad iluteenindajalt põhjalikke teadmisi inimese füsioloogiast, anatoomiast, mikrobioloogiast, aktiivainetest ja kosmeetilisest keemiast. Paraku ei ole nende teadmiste omandamine tänases seaduseruumis nõutav. Vajalike kogemuste ja kvalifikatsiooni puudumine võib ohtu seada kliendi tervise.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul on iluteenuste valdkond Eestis vähereguleeritud. „Regulatsioonid keskenduvad peamiselt ruumide ja hügieeni nõuetele. Ilusalongi võivad tänapäeval avada kõik, kes seda soovivad ning selleks pole vaja eraldi luba ega kooskõlastust,“ selgitas ta ja lisas, et iluteenuse osutaja ei pea teenuse osutamiseks omama kutsetunnistust.
Eesti Kosmeetikute Liidu kutsekomisjoni liige Angela Anton peab probleemi põhjuseks asjaolu, et iluteenuseid võivad Eestis pakkuda kõik soovijad ning koolitusi viivad läbi vähese kogemusega koolitajad, kes on ise läbinud vaid mõne lühiajalise koolituse. „Paljudel uuematel iluerialadel puuduvad kutsestandardid ja riiklikud õppekavad. Täna võib inimene alustada teenusepakkumist juba pärast kahepäevase koolituse läbimist. Ka koolitusteenust võivad pakkuda kõik, kes seda soovivad. Seetõttu on turul palju teenusepakkujaid, kellel tegelikult pole teenuse osutamiseks vajalikke oskusi ja kogemusi. Lisaks sellele levib iluteenindajate ja nende koolitajate seas rohkelt valeinfot ja müüte, mis võivad kliendile kahju tekitada,“ rääkis Anton.
Angela Anton toob oma praktikast reaalsed näited küünte hoolduse valdkonnast, kus oskamatu geellakkide ja aparaadi kasutamine võib kaasa tuua allergiaid ning vigastatud küüneplaate. „Väga palju esineb juhtumeid, kus küünetehnik kasutab teadmatusest sobimatuid puuriotsikud või on masina seadistus vale ja küüneplaat viilitakse liiga õhukeseks. On teada juhtumeid, kus seetõttu tekib küüneplaati lausa auk. Samuti kui nahavalli ehk maatriksi piirkonda liiga jõuliselt töödelda, tekitab see viga küünejuurele, mille tagajärjel võib klient pöördumatuid kahjustusi saada,“ selgitas ta.
Gurjanova sõnul tuleb tarbijal ära teha põhjalik eeltöö, et valitud teenus oleks turvaline ja teenindaja oskused vastaksid ootustele. Selleks tasub tutvuda protseduuri võimalike ohtude ja tüsistustega, uurida salongi ja iluteenindaja tausta. Tuleb arvestada, et mida intensiivsem on iluteenus, seda suuremad on terviseriskid.
„Kindlasti tasub kontrollida teenuse pakkuja kvalifikatsiooni kutseregistrist ja uurida teenuse osutajalt tema kogemuste kohta: kaua ta on valdkonnas töötanud, millal viimati käis koolitusel ja milline on klientide eelnev tagasiside,“ selgitas Gurjanova. Lisaks on oluline, et iluteenindaja jälgiks üldisi hügieenireegleid: kasutaks puhtaid töövahendeid, puhastaks käsi ja tööpindu ning kannaks vajalikke isikukaitsevahendeid.
Uuele protseduurile minnes tuleb teenuse osutajat teavitada varasemalt teostatud iluprotseduuridest. Gurjanova sõnul on see oluline, sest erinevatel protseduuridel kasutatavad tooted ei pruugi omavahel sobida. „Samuti võivad varasemalt tehtud protseduurid mõjutada uue protseduuri tulemuslikkust,“ lisas ta.
Kutsetunnistus on üks võimalus kliendile näidata, et iluteenindajal on lisaks kutseoskustele ka laiapõhjalised ja vajalikud teadmised valdkonda puudutavatest teemadest. Kutsestandard on ainuke dokument, mis kehtestab iluteenindajale miinimumnõuded. Kutsetunnistust saab kontrollida kutseregistrist.
