Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on lastekaitse valdkond viimase kümne aastaga teinud läbi suure arengu ja kasvanud tugevamaks, mida on toetanud nii 2016. aastal uuendatud lastekaitseseadus kui ka sellele järgnenud haldusreform. Praegu on aeg küps uueks arenguhüppeks, sest kiired ühiskondlikud muutused esitavad lastele, noortele, nende vanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele aina uusi väljakutseid.
„Lastekaitsetöötajad ja teised lastega kokku puutuvad spetsialistid tunnevad muret selle üle, et nendeni jõuavad üha keerulisemate probleemidega lapsed. Selle üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et abi vajavaid lapsi märgatakse liiga hilja või ei ole neile pakutav varajane abi piisav või tulemuslik. Samuti on meie riigi väiksusest hoolimata näha olulisi piirkondlikke erinevusi laste heaolu valdkonna korralduses ning abi ja teenuste kättesaadavuses,“ ütles sotsiaalkaitseminister. „Nende probleemide lahendamiseks olemegi partneritega konsulteerides ette valmistanud seadusemuudatuste väljatöötamise kavatsuse.“
Väljatöötamiskavatsuses tehtud ettepanekute eesmärk on suurendada laste heaolu eri valdkondade tihedama koostöö abil ning parandades ja ühtlustades lastekaitsetöö kvaliteeti. Üks olulisi eesmärke on ka tugevdada lastekaitsetöötajate ametialast tugisüsteemi, et toetada spetsialiste nende vastutusrikkas töös, leevendada töökoormust ja võimaldada rohkem aega vahetuks suhtluseks laste ja peredega. Nende eesmärkide täitmiseks keskendub VTK neljale peamisele kitsaskohale praeguses lastekaitse korralduses ja nende lahendamiseks vajalikele õiguslikele muudatustele:
- Lapse abivajaduse ennetamiseks, varajase märkamise soodustamiseks ja eri valdkondade koostöö parandamiseks lapse abistamisel tehakse ettepanekud sätestada seaduses kohaliku omavalitsuse üksuste ülesandena universaalse ennetuse korraldamine ning varajase abi pakkumise kohustus ja selle aluspõhimõtted, täpsustada võrgustikutöö ja andmevahetuse raamistikku ning võtta kasutusele lapse abivajaduse esmane hindamisvahend eri valdkondade spetsialistide jaoks.
- Selleks, et lastekaitsetöö põhineks lapse ja pere tugevatel külgedel ja kaasamisel ning juhtumitöö oleks eesmärgistatud ja tulemuslik, tehakse ettepanek võtta kasutusele lapse abivajaduse tasemete süsteem, mis aitab lastekaitsevõrgustiku liikmetel ülesandeid jaotada ja lapse abivajaduse tasemele vastavat abi pakkuda, samuti võtta kogu riigis kasutusele lapse- ja perekeskset lähenemisviisi toetav ühtne metoodika laste heaolu ja kaitse juhtumikorralduse elluviimiseks.
- Selleks, et lastekaitsetöö oleks senisest enam võimestatud perede tulemuslikuks toetamiseks, tehakse ettepanek vaadata põhjalikult üle praegune lastekaitsetöö korraldusmudel. Täpsemalt tehakse ettepanekud sätestada seaduses lastekaitsetöötaja põhiülesanded, vältimaks ülekoormamist erinevate ülesannetega, aga ka jaotada ja fookustada riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded laste ja perede tulemuslikuks abistamiseks, kujundada Sotsiaalkindlustusameti roll lastekaitsesüsteemis vastavaks valdkonna vajadustele ning töötada välja ja teha kättesaadavaks sidus ja kohustuslik täienduskoolitus- ja mentorlussüsteem lastekaitsetöötajatele.
- Laste heaolu ja õiguste tagamise kvaliteedi parandamiseks ja tõhusamaks järelevalveks tehakse ettepanekud täpsustada seaduses kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsealaseid ülesandeid ja nõudeid nende täitmisele, korrastada ja selgitada laste heaolu tagamist ja abivajavatele lastele mõeldud teenuseid puudutavat õigusruumi, luua valdkonnas kliendikeskne ja lapsesõbralik tagasiside andmise ja kaebuste käsitlemise protsess, selgemalt reguleerida järelevalveasutuste ülesanded lasteasutuste üle riikliku järelevalve tegemisel ning luua protseduur raske tagajärjega lõppenud lastekaitsejuhtumite analüüsiks ja süsteemsete järelduste tegemiseks.
Valdkonna kitsaskohtade ja lahendusettepanekute leidmisse on paari aasta jooksul kaasatud mitmeid ministeeriume ja asutusi, kohaliku omavalitsuse üksusi, lastekaitsetöötajaid ning haridus-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkondade spetsialiste. Neis aruteludes on korduvalt esile kerkinud kasutamata võimalused võrgustikutöös, kus praegu ei toimu piisavat ja sujuvat infovahetust last ja peret toetavate spetsialistide vahel ning seetõttu ei kasutata olemasolevaid ressursse alati parimal viisil ära. Eri valdkondade esindajad on väljendanud soovi ja valmisolekut senisest tihedamaks koostööks sotsiaalsüsteemiga. Teine palju tähelepanu pälvinud teema on lastekaitsetöötajate ettevalmistus ja ametialane tugisüsteem, mis vajab samuti arendamist, toetamaks valdkonna spetsialiste selles nõudlikus ja mitmekülgseid oskusi eeldavas töös.
Sotsiaalministeerium ootab VTK-le partnerite ja huvirühmade tagasisidet 18. augustiks.
Lastekaitseseaduses kavandatavate muudatuste VTK dokument on leitav eelnõude infosüsteemist EIS