Kõige parem päikesekaitse on vältida pikemaaegset päikese käes viibimist, eriti intensiivse päikesekiirguse ajal ehk kella 11 ja 16 vahel. Kui seda ei saa vältida, tuleks kasutada erinevaid päikesekaitsemeetodeid. Päikesekreemid on ainult osa sellest. Spetsiaalsed päikesekaitseriided (mis kaitsevad nii kuiva kui ka märga nahka), laia äärega peakate ning ultraviolettkiirgus-kaitsega päikeseprillid koos sobiva päikesekaitsekreemi kasutamisega suudavad meid päikese eest oluliselt paremini kaitsta.

Maapinnani jõudvas ultraviolettkiirguses eristatakse UVA ja UVB lainepikkusi. UVA on pikema lainepikkusega, tungib sügavamale nahka ning tekitab naha elastiini- ja kollageenikiudude lõhkumisega fotovananemist (kortse), samuti nahavähki. UVB on lühema lainepikkusega ning põhjustab päikesepõletust, naha sarvkihi paksenemist ja nahavähi tekkimist. Suviti moodustab 95% ultraviolettkiirgusest UVA ja 5% UVB osa, talviti on UVA osakaal koguni 98%.

SPF (sun protection factor) näitab kreemi võimet kaitsta nahka päiksepõletuse eest. Päikesekreem, mille peale on märgitud ainult SPF, kaitseb ainult UVB kiirguse eest. Mida suurem on päikesekaitsenumber, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse kujunemiseks, mistõttu ollakse kauem päikese käes, olemata samas kaitstud UVA kahjuliku mõju eest. Soovitame kasutada päikesekaitsekreeme, mille peale on märgitud “Broad Spectrum SPF”, milline märgistus näitab, et kreem kaitseb nii UVB kui ka UVA kiirguse eest. Broad Spectrum SPF 30-50 päikesekaitsekreemid vähendavad ka naha fotovananemist, kui seda kasutatakse piisavas koguses (sageli kasutatakse kreemi soovitatavast kogusest palju vähem) ja koos teiste päikesekaitsemeetoditega. Ära ei tohi unustada ka huuli ja kõrvu! Ühtlasi soovitame valida päikesekreemi, mis sisaldab titaaniumdioksiidi või tsinkoksiidi (lastele mõeldud päikesekreemid). Pakkudes head füüsikalist kaitset UVA ja UVB kiirguse eest, võivad need jätta nahale valge kihi. Tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse täielikult ultraviolettkiirguse eest!

Lastel tuleks päikesekreemile eelistada spetsiaalseid UPF-ga (ultraviolet protection factor) riideid. Lapsi ja noorukeid tuleb eriti hoolikalt päikesepõletuse eest hoida, kuna juba üks päikesepõletus enne 15. eluaastat kahekordistab melanoomi tekkeriski.

Oluline on teada, et UVA läbib klaasi, mistõttu ei kaitse tavaline auto- või aknaklaas UVA kahjuliku mõju eest. On uuritud melanoomiga patsiente, kes sõidavad palju autoga, ning selgunud, et parempoolse liiklusega riikides esineb vähikolle palju sagedamini just vasakul käsivarrel.

Soovitused kokkuvõttes:

• vältida pikemaajalist intensiivse päikese käes viibimist (kella üheteistkümnest neljani);
• vältida päikesepõletust;
• mitte käia solaariumis;
• kaitsta end igapäevaselt riiete, laia äärega peakatte, ultraviolettkiirguse kaitsega päikeseprillide ja päikesekreemiga “Broad Spectrum SPF 30+”. Päikesekreem tuleks nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut ning määrida uuesti 2 tunni möödudes või peale ujumist või intensiivset higistamist!
• kontrollida oma nahka ja sünnimärke vähemalt üks kord kuus;
• korra aastas, kui arst pole soovitanud tihedamini, lase oma arstil nahk ja sünnimärgid üle vaadata.

Mis on SPF ja kuidas end päikese eest kaitsta?

Naha päikese eest kaitsmine on tänapäeval nahahoolduse A ja O. Mida rohkem te SPFist teate, seda lihtsam on teil valida tooteid – ning mitte ainult päevituskreeme. Dermatoloogid ütlevad, et näole päevituskreemi kandmine on juba igapäevaselt vajalik.

Lühendit SPF teab igaüks, aga mitte just alati ei ole me kindlad, kuidas valida tooteid naha kaitsmiseks päikese eest või kuidas neid kasutada. Mis see SPF üldse on? Kui palju päikesekreemi tuleb kanda kogu kehale? Ning kas ma pean kasutama SPFiga kreemi, kui minu jumestuskreemil juba on kaitsefaktor? Heidame pilgu kõigele sellele, mis teid SPFi juures võib huvitada. 

Mida SPF tähendab?

Lühend SPF tähendab sun protection factor’it ehk päikesekaitsefaktorit. Lihtsustatult öeldes näitab see, kui kaua te võite ohutult päikese käes viibida. Kui te teate, et põlete SPFiga kreemi kasutamata ära 10 minutiga, siis korrutage see arv toote kaitsefaktoriga. Näiteks: päevituskreemi SPF on 15 ja te korrutate selle 10-ga. 

Tulemuseks saate 150 minutit. Just nii kaua peaksite olema päikese eest kaitstud. Keskpäevane päike on kõige tugevam suvekuudel, samuti tuleb arvesse võtta pilvisust ja kasutatava kreemi kogust. Ärge unustage end päikese eest kaitsta ka toas ja autos ning akende läheduses viibides. See võib kõlada uskumatult, aga isegi läbi aknaklaasi tungib sisse UVA-kiirgus, mis põhjustab naha vananemist. 

Tooted

Mille poolest erinevad teineteisest SPF 30 ja SPF 50?

Toode kaitsefaktoriga 10 kaitseb UVB-kiirguse eest 90% osas, toode faktoriga 30 filtreerib ära 97% kiirgusest ja faktoriga 50 lausa 98% UVB-kiirgusest. Seetõttu võtke sobiva toote valimisel arvesse oma näonaha vajadusi. Näiteks tugeva pigmentatsiooni korral on ohutum kasutada SPF 50. 

Ja veel üks asi – SPF 30 ja 50 võivad teineteisest tekstuuri poolest oluliselt erineda, eriti osade kaubamärkide korral. Eelkõige puudutab see mineraalseid tooteid, mis on reeglina raskemad. Kuid on ka selliseid kaubamärke, mis suudavad sellegi puuduse tehnoloogiliste võtetega kõrvaldada. 

Ohutu päevitamine

Vastavalt viimastele uuringutele tagab päikesekaitsekreemide igapäevane kasutamine naha nooruslikuma välimuse. Põhiline on teada, milline on teie nahk, mida see vajab ja kuidas reageerib. Enamasti teab igaüks, kas tema nahk talub päikest hästi või on tundlik ja läheb kiiresti punaseks. See kiire punaseks muutumine on hetk, kui nahk karjub: „Kaitse mind!“ 

Päikest võtta tasub mõistlikult, kasutades piisava kaitsefaktoriga kreemi ja päevitades järk-järgult.

Andke nahale aega. Suurema kaitsefaktori korral päevitute küll aeglasemalt, kuid päevitus püsib kauem. Need ajad, mil viibisime päikese käes kreeme kasutamata ja eelkõige kaua, et „kiiresti pruuniks saada“, on õnneks ammu möödas. Täna teame me enda päikese eest kaitsmisest ja päevitamisega seotud ohtudest palju enam. 

Varem aga ei peetud enda kaitsmist nii oluliseks ja nahavähk oli praktiliselt tundmatu mõiste. Hooletu päikese käes viibimine ilma kaitsekreeme kasutamata võib nimelt põhjustada seda tüüpi vähi tekkimise ning viimastel aastatel on selle esinemine mitmekordistunud. Teatud määral võib seda aidata ennetada sünnimärkide iga-aastane kontrollimine. 

Mis on melaniin ja millist rolli see mängib?

Melaniin on pigment, mida esineb nahas, juustes, silma viker- ja võrkkestas ning mis kaitseb nahka valguse, st UV-kiirguse põhjustatud kahjustuste eest. Melaniini tootmist kehas toetavad muuhulgas ka rohelised taimed, seetõttu kasutage toidus kindlasti salatit, spargelkapsast ja rohelisi köögiviljasmuutisid. 

Kõige esimene päevituskreem? Liustikule!

SPFi lõi üks noor Šveitsi keemik. 1938. aastal põletas ta end nimelt mägedes ära ning otsustas selle ebameeldiva juhtumi tõttu mõelda välja päikese eest kaitsva kreemi. 1944. aastal kasutas üks tema kolleeg teatud tüüpi vaseliini sõdurite naha füüsiliseks kaitsmiseks päikese eest. Nad panid pead kokku ja segasid valmis esimese kaitsekreemi. See koosnes vaseliinist, kakaovõist ja kookosõlist ning kandis nime Gletcher Creme – kreem liustikule. 

Kuidas UV-filtrid jagunevad?

• UVA – „A“ tähendab sõna „aging“. See põhjustab naha vananemist, pigmenteerumist ja päikeseallergiat. Ka siis, kui te pilves ilmaga päikest ei näe, mõjub see ikkagi.
• UVB – „B“ tähendab sõna „burning“. See kiirgub põhjustab naha ärapõlemist ja päevitumist.

Osade kaubamärkide tooted sisaldavad lisaks klassikalistele UV-filtritele ka nüüdisaegseid koostisosi, mis tõhustavad kaitset päikese eest. Tänapäevased näole mõeldud päevituskreemid sisaldavad ka selliseid toimeaineid, nagu näiteks niatsiinamiid, vitamiinid või hüaluroonhape. Tootjad teavad hästi, et kaitsekreem on saamas osaks näonaha igapäevasest hooldamisest. 

Kuidas mõjub päike nahale?

Üks selle mõjusid on naha vananemine. Kollageeni- ja elastiinikiud kaotavad oma elastsuse. Need lõdvenevad ja nahk näeb vanem välja. Veel üks ebameeldiv tagajärg on päikeseallergia. Sügeleva lööbe, punetuse ja lausa põletustundega on kogemusi nii mõnelgi meist. Keeruline on võidelda ka pigmentatsiooniga, mille on põhjustanud liigne päikese käes viibimine.

Kas teate, kui palju päevituskreemi peale kanda?

Ehk üllatab see teid sama palju nagu mind, aga kogu keha peale kulub golfipalli suurune kogus. Näole piisab kolmele sõrmele mahtuvast kogusest. Ärge unustage ka kõrvu, sest need põlevad kergesti ära. Kõrvade nahk on väga tundlik ja sageli päikese käes.

Seetõttu peaks päeval SPFiga toote kasutamine olema tavapärane osa kosmeetilisest rituaalist. SPFiga kreemi kanname hommikul peale kõige viimasena. See tähendab, et päikesekaitsekreem kandke päevakreemi peale. Kreemivalik on tänapäeval nii suur, et kõige sobivama tekstuuri leidmine ei ole probleem. Mida kergem tekstuur, seda meeldivam on näonaha hooldusvahendite kihtidena pealekandmine.

SPFiga jumestuskreem ei asenda kaitsekreemi kasutamist, kuid hea on see, et selline jumestuskreem tekitab lisabarjääri. Selline „teine nahk“ kaitseb paljusid naisi ka pigmentatsiooni tekkimise eest.

Kas SPFiga päevakreemi kasutamisest ei piisa?

Teie päevakreem pakub küll teatud kaitset päikese eest, kuid ei suuda päikesekaitsekreemi täielikult asendada. See ei kaitse terve päeva jooksul (ent ka päikesekaitsekreemist SPFiga 50 ei pruugi piisata kogu päevaks), eriti siis, kui viibime väljas ja oleme eredas päikese käes. Sel juhul tasub kanda päikesekaitsekreemi peale korduvalt. 

Kuidas seda teha?

Päikesekaitsevahendi korduv pealekandmine kõlab keeruliselt, kuid ei ole mingi raketiteadus. Otse loomulikult ei pea te selleks meiki eemaldama ega kõiki tooteid uuesti peale kandma. Piisab sellest, kui kasutada pihustatavaid tooteid. Päeval kannan ma käekotis läikimisvastast värskendavat näospreid Anthelios SPFiga 50 ning ma võin seda vajadusel alati hõlpsalt meigi peale pihustada.

Vee ääres viibides võib kasutada toonivaid kaitsekreeme. Need suudavad osaliselt meiki asendada ja pakuvad suurepärast kaitset. Neid on ka veekindlaid, kuid arvestage siiski sellega, et vesi võib osa kaitsvast tootest nahalt maha uhtuda. Sellisel juhul kannan SPFiga toonivat kreemi uuesti peale – vabalt ka esialgse kihi peale. Arvestage sedagi, et mehaaniline hõõrumine – rätikuga kuivatamine – võib naha kaitsetuks jätta.

SPF ja lapsed

Beebisid me päikese kätte ei vii, nende nahk ei suuda end veel ise kaitsta. See on tundlik, põleb kergesti ära ja kuumeneb üle. Lapsi kaitseme päikese käest eelkõige sobivate riietega. Õues või vees mängides on ideaalne kasutada kõige suuremat kaitsefaktorit. Kas käite lastega sageli väljas? Hoidke käepärast väiksemat pakendit näole mõeldud päevituskreemi.