Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et kehtestada Eestis tegutsevatele pankadele ajutiselt kõrgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis on tekkinud intressimäärade järsu tõusu tulemusena.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul on praegune valitsus vaadanud võimaliku maksuallikana täielikult mööda välismaistest pankadest.
„Meil vihastatakse kogu ühiskond välja, aetakse terved sektorid majanduskrahhi äärele ja riigikogu tagajalgadele maksumuudatustega, mis toovad kõige optimistliku prognoosi kohaselt riigieelarvesse mõned miljonid eurot, samal ajal kui on olemas võimalus kehtestada maks asutustele, mis on Eesti inimeste ja ettevõtete taskust korjanud sadu miljoneid eurosid lisatulu ilma vähimatki vaeva nägemata,“ ütles Helme.
Loe teisi uudiseid SIIT
„Meil ei ole tarvis lahendust ise välja mõelda. Leedus võeti hiljuti vastu seadus, mis maksustab erakorraliselt, ajutiselt ja solidaarsusele rõhudes pankasid konkreetselt netointressitulu pealt. Isegi väga madalate intresside ajastul oskasid pangad Eestis prisket plussi toota. Aga nüüd on intressid pööraselt kasvanud ja koos sellega ka netotulu. Summad, mis riigieelarvesse laekuks on vägagi arvestatavad. See tooks riigieelarvesse hinnanguliselt 130–140 miljonit eurot aastas ehk enam-vähem sama summa, mida Kaja Kallase valitsus üritab praegu lastetoetuste vähendamisega eelarves kokku hoida. Valitsus peaks oma rahva koorimise asemel maksustama pankade hiigelkasumid.“
EKRE eelnõu kohaselt peavad krediidiasutused alates 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 tasuma ajutiselt täiendavat makset, mille suurus on 50% krediidiasutuse teenitud netointressitulust, mis ületab 50% aastate 2020-2022 kvartali keskmist netointressitulu.
„Eestis tegutsevate pankade eelmise kolme aasta keskmine netointressitulu oli 587 miljonit eurot aastas. Vastavalt muudatusele oleks kuni 50 protsendine netointressitulu kasv maksust vaba, seda ületav summa maksustatud 50 protsendiga. Seega oleks kuni 880 miljonit netointressitulu ületavad summad maksustatud. Selle aasta esimese kvartali intressitulu kasvas jõudsalt ja netointressitulu oli 281 miljonit eurot,“ seisab eelnõu seletuskirjas.
„Võib eeldada, et intressid jäävad kõrgeks ja võivad isegi tõusta, mistõttu on aasta lõpuni pigem oodatav selle tulu suurenemine. Esimese kvartali tulemuste põhjal võib oodata kogu pangandussektori netointressituluks aastas 1,124 miljardit. Sellest maksustatav summa oleks 244 miljonit. Arvestades, et maks hakkab kehtima alates teisest poolaastast oleks maksustatav summa 122 miljonit ja riigieelarvesse laekuv summa 61 miljonit. Aastal 2024 oleks maksutulu terve aasta peale 130-140 miljonit eurot.“
Allikas. UuedUudised
