TÄIENDUS 13 juuni
Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu võitlev Meie Nursipalu MTÜ esitas esmaspäeval ringkonnakohtusse määruskaebuse palvega rahuldada kaebajate esialgne õiguskaitse taotlus ja peatada kõik Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavad toimingud, kuni pole kehtestatud riigi eriplaneeringut, mis algaks asukoha eelvalikust.
MTÜ ei ole nõus Tallinna halduskohtu 2. juuni otsusega, millega lükati kaebus tagasi ja jäeti esialgne õiguskaitse rakendamata. MTÜ teatel on kohus jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ja tõendid, teinud järeldusi veel vastu võtmata (relvaseaduse jt seaduste muutmise) seaduse ja oletuste põhjal ning esitanud vastuolulisi seisukohti. “Samuti on halduskohus viidanud julgeolekuolukorrale, tuginedes meedias loodud arusaamale ja küsimata selle arvamuse põhjenduseks selgitusi,” seisab MTÜ avalduses.
Seetõttu esitas MTÜ ringkonnakohtule määruskaebuse, millega palutakse rahuldada kaebajate esialgne õiguskaitse taotlus, tühistada Tallinna halduskohtu määrus täies ulatuses ja saata asi tagasi halduskohtusse menetlusse võtmiseks.
MTÜ Meie Nursipalu ning veel 19 eraisikut ja juriidilist isikut taotlesid halduskohtusse pöördudes, et kohus kohustaks valitsust algatama riigi eriplaneeringu eesmärgiga selgitada välja kaitseväe harjutusväljale sobilik asukoht.
Kohus selgitas aga esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata jättes, et riigi eriplaneering on kehtivas õiguses lubatav planeeringuliik harjutusvälja rajamiseks ja laiendamiseks. Ehkki valitsus pole sellist menetlust algatanud, on planeeringu algatamise vajaduse üle otsustamisel haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, kommenteeris halduskohtu esindaja.
Kohus tõi toona ka välja, et asjas ei nähtu kaebajate eelnevat pöördumist taotlusega valitsuse poole riigi eriplaneeringu algatamiseks ja valitsuse keeldumist sellest, mis on eelduseks kohtusse pöördumisel. Kohus märkis ka, et isegi kui kaebajad seda teeksid, ei ole neil subjektiivset õigust riigi eriplaneeringu algatamisele. Subjektiivse õiguse puudumise korral ei saa kohus tunnustada kaebajate kaebeõigust ega kaebust sisuliselt menetleda. Seega kohtu hinnangul kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Halduskohus märkis ka, et kaebajate väidetavad harjutusvälja rajamiseks juba toimuvad tegevused (raied, tee rajamine jm) on loakohustuslikena kõik eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustatavad.
MTÜ ei ole aga nõus halduskohtu soovitusega esitada pigem mitmeid erinevaid kaebusi. MTÜ leiab, et selline soovitus ei ole asjakohane, sest see ei täida põhieesmärki. MTÜ eesmärk ei ole võimalikult paljudes asjades kohut käia, vaid tagada inimeste põhiõiguste kaitsmine.
MTÜ hinnangul on ka üksikute tegevuste vaidlustamine sisuliselt võimatu, kuna teed jm rajatised tehakse riigikaitseliste objektidena, mida ei saagi vaidlustada, kuna lubade menetluse etapp puudub ja info pole avalik. “Metsad on maha võetud ja raadatud paari päeva jooksul peale raieloa andmist ja sisuliselt ei olegi olnud võimalik tegevusi peatada,” märgivad MTÜ esindajad.
2.06.2023 Tallinna halduskohus tagastas MTÜ Meie Nursipalu kaebuse ja jättis rahuldamata nende taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset, millega sooviti Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavate kõigi toimingute peatamist kuniks riigi eriplaneeringut pole kehtestatud.
22. mail esitas Meie Nursipalu MTÜ Tallinna halduskohtule kohustamiskaebuse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada kõik Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks tehtavad toimingud. Kaebuse esitajad – Meie Nursipalu MTÜ ja veel 19 eraisikut ja juriidilist isikut – taotlesid kohtul kohustada vabariigi valitsust algatama riigi eriplaneering, eesmärgiga selgitada välja kaitseväe harjutusväljale sobilik asukoht.
Tallinna halduskohtust märgiti, et riigi eriplaneering on kehtivas õiguses lubatav planeeringuliik harjutusvälja rajamiseks ja laiendamiseks. Vabariigi valitsus pole sellist menetlust algatanud, kuid planeeringu algatamise vajaduse üle otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus.
Loe edasi SIIT
Allikas. Delfi.ee
