Kõige enim tunnevad inimesed praegu tarneraskustega ravimitest puudust diabeediravimist Ozempic ja lastele sobivatest vedelatest antibiootikumidest, sõnas ravimiameti spetsialist Stella Sulaoja. Püsivalt on puudu ligi sajast ravimist, kuid enamik neist on asendatavad.
Samuti on apteekide käsimüügi riiulitelt praegu ära ostetud siirupina manustatav populaarne allergiaravim Zyrtec, kuid ravimiameti andmetel peaksid selle tarneraskused lõppema algaval nädalal.
“Ozempicu ja lastele sobivate vedelate antibiootikute tarned küll toimuvad, kuid ei kata tƤielikult kƵigi patsientide vajadust ning osadel patsientidel tuleb tarneraskuste lƵppemiseni kasutada alternatiivseid ravimeid,” ütles ravimiameti sisse- ja vƤljaveo jƤrelvalve büroo spetsialist Stella Sulaoja.
Tema sƵnul on viimasel viiel aastal olnud igal ajahetkel Eestis tarneraskus ligi sajal ravimil. “Enamik tarneraskustest ei pƵhjusta patsientidele probleeme, sest puuduv ravim on asendatav kas sama toimeaine, annuse ja ravimvormiga ravimiga vƵi mƵne teise toimeaine, kuid sama nƤidustusega ravimiga. MƵne ravimi asendamiseks tuleb patsiendil uue retsepti saamiseks pƶƶrduda arsti poole, kui apteegis lahendust leida ei Ƶnnestu,” rƤƤkis Sulaoja.
Juhul kui ravimi tarneraskus on pikaajaline vƵi otsustab tootja sootuks ravimi turustamise lƵpetada, otsib ravimiamet koostƶƶs müügiloa hoidjate, hulgimüüjate ja arstide erialaseltsidega vƵimalusi teistes riikides müügiluba omavate vƵƵrkeelses pakendis ravimite Eestisse tarnimiseks. “Kui tarneraskus hƵlmab kogu Euroopat, siis on hulgimüüjatel keeruline ka vƵƵrkeelses pakendis ravimeid leida,” mƤrkas Sulaoja.
VƵib ka juhtuda, et teatud toimeainega retseptiravimit pole olnud apteekides saada juba üle aasta. Nii on nƤiteks dermatoloogilise ravimiga Soolantra. “Müügiloa hoidja andmetel on tegemist logistiliste probleemidega, millele viimastel andmetel loodetakse lahendus leida selle aasta kolmanda kvartali alguseks,” sƵnas Sulaoja.
Olukorras, kus patsiendile vajalik ravim pole Eestis saadaval ning arsti hinnangul pole võimalik ravimit asendada mõne teise Eesti müügiloaga samal näidustusel kasutatava ravimiga, on arstil võimalik teha ravimiametile retsept-taotlus müügiloata ravimi ehk mõnes teise Euroopa riigi müügiloaga võõrkeelses pakendis ravimi kasutamiseks.
“Kui taotlus saab positiivse otsuse, pƶƶrdub patsient apteeki ja apteek koostƶƶs hulgimüüjatega otsib vƵimalusi vastava ravimi tellimiseks vƤlisriikidest,” sƵnas Sulaoja.
Teine vƵimalus, mida ka mitmed eestlased ravimite tarneraskuste tƵttu kasutavad, on ravimiturism ehk ravimi ostmiseks lƤhiriiki reisimine. “TƤnapƤeval reisitakse palju ning ravimeid ostetakse igapƤevaselt ka vƤlisriikide apteekidest. Eestis vƤlja kirjutatud digiretsepti alusel saab ravimeid osta ka Soomes, Poolas, Horvaatias ja Portugalis ja vastupidi,” selgitas Sulaoja.
Sulaoja kutsus vƤlismaalt ravimite ostjaid üles valvsusele, sest kui mƵnel ravimil on globaalsed tarneraskused, siis see on vƵimalus kuritegeliku tulu teenimiseks vƵltsitud ravimitega. “Ohtlike vƵltsingute vƤltimiseks ja oma tervise kaitsmiseks osta ravimid üksnes tegevusloaga apteegist ja Euroopa Liidu ühtset logo kandvast internetiapteegist,” sƵnas Sulaoja.
Ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii sõnul tuleb ravimite tarneraskuste puhul arvestada, et need on riigipiiride ülesed, võibolla ka globaalsed.
“Ćhelgi riigil ei ole Ƶnnestunud seni tarneraskusi elimineerida, kuigi sellega tegeletakse vƤga aktiivselt. PƵhiline rƵhk on pandud kiiretele lahendustele, et tagada see, et tootjatel oleks info vajaduste kohta, sest tootjal on kohustus tagada vajadusele vastav tootmine, aga kui tootja prognoos on olnud tegelikust olukorrast erinev, siis neid maa alt vƤlja vƵluda ei saa,” ütles Prii Vikerraadio saates “Uudis+”.
“Lihtsam on, kui sama toimeainet ja ravimit toodab mitu tootjat, kuid ka see ei pruugi olukorda lahendada, kui probleemi pƵhjuseks on toimeainega kƤttesaadavus vƵi ka olukord, kui üks tootja langeb Ƥra, siis on hƤdas ka teised tootjad, sest nad pole arvestanud muutustega turul,” lisas Prii.
Err.ee