SEB uuring: ettevõtted on majandustegevuses muutunud optimistlikumaks, kuid jätkuvalt puudub kindlustunne tuleviku ees
SEB panga Baltikumi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete uuringu tulemused näitavad, et ettevõtete ootused majandustulemustele on küll muutunud positiivsemaks, kuid majandustegevust ohustavad jätkuvalt kõrge inflatsioon, võimalikud energiahindade kõikumised, tõusvad intressimäärad ja väljakutsed eksporditurgudel, mis avaldavad mõju ettevõtete finantsseisule.
SEB prognooside järgi kasvab Läti SKT 2023. aastal 0,4%, Leedu majanduslangus on suurem kui 1% ning Eesti SKT väheneb 0,4%. SEB panga väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljase sõnul ilmnes uuringust, et väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted küll tunnevad, et keerulisem majandusperiood võib olla selja taga, aga jätkuvalt puudub neil kindlustunne oma majandustegevuse ja finantsolukorra stabiliseerumise osas.
Ta lisas, et kõigis kolmes Balti riigis on ettevõtete peamised väljakutsed seotud kasvavate kuludega. „Eesti ja Leedu ettevõtted on valdavalt esile toonud kõrge inflatsiooni ja energiahindade mõju, kasvavat palgakulu ning maksukoormust, Läti ettevõtete jaoks on suurimaks probleemiks kasvanud energiakulude, inflatsiooni ja maksukoormuse kõrval ka toorainekulude kasv,“ tõi Aljas esile.
Ta nentis, et kui hinnata ettevõtete majandusprognoosi, siis Baltikumi võrdluses on kõige pessimistlikumate vaadetega Eesti ja Läti ettevõtted, kuigi majandusprognoosid ennustavad suurimaid väljakutseid pigem Leedu ettevõtetele.
„Kui eelmisel aastal alanud sõja tõttu ennustasid ettevõtted käibe langust lausa 50%, siis sel aastal on see protsent langenud 27%-le. 2023. aastal on prioriteediks seatud ettevõtte tegevuse stabiliseerimine, kulude optimeerimine ning uute toodete, teenuste arendamine,“ tõi Aljas trende esile.
Ta nentis, et Balti riikide võrdluses kerkis esile, et uusi tooteid ja teenuseid plaanivad lansseerida enim Leedu (41%) ja Läti (34%) ettevõtted ning vaid 26% Eesti ettevõtetest.
Kui 16% Eesti ettevõtetest plaanivad majandusedu saavutamiseks panustada digitaliseerimisse ja innovatsiooni, siis Läti (23%) ja Leedu ettevõtete (22%) jaoks on see mõnevõrra prioriteetsem, kuid siin tasub arvestada, et Eesti on olnud läbi aegade digitaliseerimises lõunanaabritele eeskujuks ning nüüd näevadki nii Läti kui Leedu ettevõtted selles lisakasu,“ hindas Aljas.
Ebakindlus pärsib investeerimist
Püsiv ebakindlus majanduses mõjutab ka ettevõtete investeerimisplaane – enam kui pooled ettevõtetest ei plaani 2023. aastal investeerida või pole veel investeeringuid otsustanud. 24% Eesti, 22% Läti ja 21% Leedu ettevõtetest ei planeeri 2023. aastal teha investeeringuid.
Baltikumi ettevõtete peamine eesmärk on püsida ja kasvada siseturul – 76% Eesti, 67% Läti ja 61% Leedu ettevõtetest näevad koduturus kõige kindlamat perspektiivi stabiilsuse tagamisel. Kõige aktiivsemalt plaanivad eksportturgudele siseneda Leedu ettevõtted, kelle arv on aastaga kasvanud 10%, küündides tänavu 23%-ni. Seevastu vaid 10% Eesti ettevõtetest kaalub uutele turgudele sisenemist.
„Traditsiooniliselt soovitakse enim laieneda Euroopa Liidu riikidesse, kuid suurem huvi kasv on olnud ka Aasia turu suunas,“ tõi Aljas esile trende.
81% Eesti ettevõtetest ei plaani muuta töötajate arvu
Uuringu põhjal on 81% Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetest kindlad, et nende töötajate arv sel aastal ei muutu. 14% plaanib pigem töötajaid juurde värvata ning vaid 5% on valmis koondamiseks.
Lätis ja Leedus on ettevõtete arv, kes ei näe töötajate arvu muutust ette pisut väiksem – 70%. Oma töötajaskonda plaanib kasvatada 19% Läti ettevõtetest ja 22% Leedu ettevõtetest. Samal ajal on nii Läti kui Leedu ettevõtete koondamise mahud Eesti ettevõtetest suuremad – vastavalt 8% ja 11%, jäädes eelmise aastaga samale tasemele.
„Kui võrrelda aga ettevõtete viimase kolme aasta panust jätkusuutlike tegevuste osas, siis töötajate väljaõppesse ja koolitusse on enim ressursse suunanud Läti ettevõtted, kes on ka Eesti ja Leedu ettevõtetest pisut enam panustanud oma töötajate lojaalsusprogrammide väljatöötamisse. Samas edestavad Eesti ettevõtted lõunanaabreid oma töötajate kaasamisega ning on enim energiat suunanud äritegevuse ja partnervõrgustiku jätkusuutlikumaks arendamisse,“ tõi Aljas esile.
