Riigikogu võttis 22.05.2023 vastu kaks otsust ning lõpetas abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktide eelnõu esimese lugemise.
Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) näeb ette võimaldada abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti näeb eelnõu ette kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise.
Eelnõuga täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Eelnõus tuuakse välja põhimõte, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat. Säilitatakse põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku.
Eelnõuga võetakse vastu ka muudatused, et 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid praktikas täies mahus realiseeruda. Kooselulepingust vahetult tulenevad õigused ja kohustused jäävad eelnõu järgi võrreldes kehtiva õigusega samaks, sh on registreeritud elukaaslasel võimalik lapsendada vaid enda registreeritud elukaaslase laps.
Ettekande teinud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas küsimustele mitme tunni jooksul. Õiguskomisjonis toimunud arutelust andis ülevaate komisjoni esimees Eduard Odinets.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Riina Solman (I), Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), Varro Vooglaid (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (K) ja Yoko Alender (RE).
Kogu arutelu peeti pingelises õhkkonnas, mida saatsid arvukad protseduurilised küsimused.
Isamaa fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 27 poolt, vastu 53. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 5. juuni.
Riigikogu võttis vastu kaks otsust
Keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsusega „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ (209 OE) kutsutakse SA KIK nõukogust tagasi Kalvi Kõva, Kaido Höövelson, Erkki Keldo ja Üllar Saaremäe ning nimetatakse SA KIK nõukogusse Riigikogu liikmed Reili Rand, Maido Ruusmann, Tarmo Tamm ja Mart Maastik.
Vastavalt keskkonnatasude seadusele nimetatakse SA KIK nõukogu liikmetest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. SA KIK nõukogusse kuuluvad lisaks Riigikogu poolt nimetatutele veel neli asutajaõiguste teostaja poolt nimetatud liiget. Keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks, kusjuures nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler (EKRE).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 73, vastu oli üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige.
Keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsusega „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ (210 OE) nimetatakse RMK nõukogusse Riigikogu liikmed Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski.
Vastavalt metsaseaduse on RMK nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler (EKRE).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.
Peaminister alustas vastamist arupärimistele
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete arupärimisele rekordmadala sündide arvu ja lastega seotud soodustuste vähendamise kava kohta.
Küsimustele vastuste ärakuulamine jätkub homsel istungil istungi tööaja lõppemise tõttu.
Peaminister vastab homme veel Riigikogu liikmete arupärimisele rahvastikukriisi ning Eestis ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste kohta.
Riigikogu istungil andis ametivande asendusliige Züleyxa Izmailova.
Riigikogu tänane istung algas kell 15 taas eelnõude üleandmise, arupärimiste esitamise ja arvukate protseduuriliste küsimustega.
Pärast kaks ja veerand tundi kestnud istungi rakendamist pidas juhatus Riigikogu esimehe Lauri Hussari algatusel aru, kuidas Riigikogul oleks võimalik täita ka teisi põhiseadusest tulenevaid ülesandeid, muu hulgas seaduste ja otsuste vastuvõtmine. Et oleks võimalik minna tänase päevakorra juurde, siis kaks Riigikogu juhatuse liiget, Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi, tegid ettepaneku lõpetada tänasel, 22. mai täiskogu istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine.
Istungi juhataja Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi selgitas: „Eelnõude algatamine ja arupärimiste esitamine on Riigikogu liikme põhiseadusega tagatud õigus. Samas aga ei tohi arupärimise õigus takistada Riigikogu muu töö tegemist.“ Ta märkis, et seetõttu on teinud kaks juhatuse liiget, võttes aluseks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 1 punkt 18, ettepaneku lõpetada tänaseks eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise. Juhatus ei jõudnud selles küsimuses konsensusele. Teadupärast juhatuse otsused jõustuvad siis, kui on otsus konsensuslik. „Juhatuse liige Jüri Ratas kordas oma käesoleva aasta 15. ja 16. mai seisukohta, et ei toeta sellist ettepanekut ning ei ole sellise küsimuse hääletamisega nõus,“ ütles Kivimägi. Ratas toetas tava, et eelnõude ja arupärimiste üleandmine ei ole piiratud.
Kuna juhatus konsensust ei saavutanud, soovisid juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele.
Hääletus: 50 poolt, üks erapooletu. Pärast seda, kell 17.45, asuti istungil menetlema päevakorrapunkte.
Istung lõppes kell 23.59
