Tuhandete eurode suurused arved kõhuviiruste, külmetushaiguste või haruldaste viiruste eest – Eesti perede kindlustusjuhtumid näitavad, et koolivaheaja eel lastega puhkusereise planeerides on tark põhjalikult valmistuda.
Lastega reisimine nõuab reeglina suuremat ettemõtlemist, kuna tõenäosus ootamatutesse olukordadesse sattumiseks on kordades suurem.Alles eelmisel kuul oli ERGO praktikas juhtum, kus päev enne puhkusereisilt naasmist nakatus ühe pere laps tuulerõugetesse ja tagasilend tuli edasi lükata, sest tuulerõugetega reisides oleks nad ohtu pannud terve lennukitäie inimesi. „Perekond fikseeris olukorra arsti juures ja andis sellest kohe ka kindlustusele märku, tänu millele hüvitas kindlustus nii lisakulud majutusele, meditsiiniabile kui ka uued lennupiletid,“ rääkis ERGO isikukahjude osakonna juht Taavi Kööts.
Üheks sagedasemaks mureks lastega reisides on Köötsi sõnul kõrvapõletikud, mis sageli on tingitud sellest, et lapsed veedavad soojamaareisidel kaua aega vees ja vesi satub kõrva. Külmetuste kõrval on ERGO praktikas kahjuks sagenenud ka palju tõsisemad juhtumid, millele järgneb pikk haiglaravi ja kümnetesse tuhandetesse ulatuvad ravikulud.
Näiteks möödunud aasta jõuludel sõitis pere koos oma 13-aastase lapsega Mehhikosse, kus reisi kolmandal päeval jäi laps 40-kraadisesse palavikku. Kuna sel ajal oli ka gripihooaeg, siis Eesti arstidega konsulteerides arvati, et palaviku põhjuseks on gripp, mille leevendamiseks soovitati võtta valuvaigisteid. Kui palavik ka nädal aega hiljem üle ei läinud, mindi kohalikku haiglasse, kus tehti juba ultraheli ja muud vajalikud protseduurid. Lisaks hakkas lapsel valutama ka kõht, mille põhjuseks oli maksakahjustus, mis oli tõenäoliselt tekkinud valuvaigistite tarvitamisest.
Koju jõudmiseks pidi pere tegema kolmetunnise lennu Mehhikost Ameerikasse ning seejärel 10-tunnine lend Eestisse. Et vastu pidada esimene lend võeti palavik alla külma dušiga. Kuna maandudes oli palavik juba 42 kraadi, siis viidi laps uuesti haiglasse, kus ta suunati kolmeks päevaks tilgutite alla. Laps oli selleks hetkeks võtnud alla juba 10 kilo ja ükski uuring sümptomite põhjust tuvastada ei suutnud, mistõttu ei jäänud perel muud üle kui võtta vastu otsus raviga kodus jätkata.
Ees ootas seega 10-tunnine hirmutav lend Ameerikast Eestisse, milleks suudeti tilgutite abil last piisavalt turgutada. Uuringud jätkusid seejärel juba Tallinna Merimetsa nakkushaiglas, kus peale mõningast uurimist selgus ka täpsem diagnoos – leptospiroos. Arstide sõnul oli tegemist haruldase leptospiroosi Eesti tüvega, millesse lapsed haigestuvad reeglina koerte või teiste koduloomadega mängides ning kuna haigusel on nädalane peiteperiood, avaldusid sümptomid alles reisil. Kuigi ravi pole veel lõppenud, ulatusid juba ainuüksi Ameerikas meditsiinikulud üle 30 000 euro, mille hüvitas perele ERGO reisikindlustus.
Sarnaste juhtumite valguses paneb ERGO vanem ärikliendihaldur Ülle Kommussaar südamele, kui oluline Euroopast väljapoole reisides oma reisikindlustuses kehtestatud limiidid üle vaadata. „Ka kergemad haigused võivad väljaspool Euroopat kalliks maksma minna – üks kõige sagedasemaid juhtumeid on kõhuhaigused, mis reeglina vaevavad just Egiptusesse ja Türki reisijaid. Sellistes piirkondades kehtib puhkajatele kohalikes asutuses sageli ka n-ö turistihind, kus kerge külmetuse, nohu, köha, kurguvalu või seedeprobleemide korral võib üks arstivisiit minna kallimaks kui kogu pere reisi maksumus,“ lisas ta.
Populaarsemate sihtkohtade nagu Egiptuse ja Türgi puhul läheb reisijatel ka tihti meelest, et nad reisivad Euroopa Liidust välja, kus on vaja peale ID-kaardi kaasa võtta ka pass. Kui pass jääb koju, siis kahjuks kindlustus sind reisil aidata ei saa.
Tutvu ERGO reisikindlustuse võimalustega SIIN ja küsi nõu!