Rahustite ja uinutite pikaajaline tarvitamine on Eestis väga levinud, seda eriti eakate seas. Laialt levinud ravimisõltuvuse ohjeldamiseks hakatakse lähiajal piirama nende ravimite välja kirjutamist.
Igal kümnendal eestlase on öökapi peal unerohu või rahustipurgike ja eriti levinud on nende tarvitamine eakate seas, kellest paljud on neid kasutanud pikki aastaid ning neil on välja kujunenud ravimisõltuvus.
Perearst Argo Läti sõnul on tegu tõsise probleemiga, sest uinutitel ja rahustitel on kõrvaltoimed, mida ei inimene ise ega ka arstid ei pruugi ravimitega seostada.
“Mäluhäired tekivad, unustamine, samamoodi tasakaaluhäired, tasakaaluhäired omakorda annavad tööd ortopeedidele, reieluukaela murrud või siis kodarluumurrud. Mida vanem on patsient, siis ka oht dementsuse tekkeks. Kaasnevad ikkagi uimasus, pearinglus,” kirjeldas Lätt.
Läti sõnul pole arstidel sageli aega unehäirete tegelike põhjuste selgitamiseks ja nii kirjutatakse üsna kergekäeliselt välja rahustid või unerohi. Teisalt on üksjagu neid, kes nõuavad tohtrilt uut annust ning käivad kasvõi mitu arsti läbi, et uut retsepti saada.
“Nendele ravimitele tekib tolerants. Mida kauem neid kasutada, seda suuremaid annuseid on vaja ja annuste suurenemisel kasvab ka risk kõrvaltoimete tekkeks,” ütles ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius.
Ravimiamet on juba mitu aastat soovinud karmistada nende ravimite kättesaadavust. Praegu kehtib vaid koguse piirang ehk ühe retseptiga võib saada kuni 60 tabletti. Ravimiamet soovib, et hakatakse piirama ka retsepti väljastamise sagedust.
“Me näeme sageli, et osad patsiendid käivad mitmete arstide juures, käivad sama arsti juures sagedamini kui kord kuus näiteks ja soovivad, et neile kirjutatakse väga sageli neid retsepte,” ütles Laius.
Piirangute kehtestamiseks vajalik sotsiaalministri määruse muudatus on põhimõtteliselt kokku lepitud ning selle kehtestamine jääb uuele ministrile. Muu hulgas on kavas keelata nende ravimite puhul paberretseptide kasutamine.
“On ka esitatud ettepanek, et selle klassi ravimeid saaks kirjutada ainult digiretsepti alusel, et see jääks kohe automaatselt süsteemi ja võimaldaks vältida näiteks varastatud paberretsepti blankide kasutamist,” ütles sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Laura Viidik.
Laius toonitas, et senisest karmimad piirangud on vaid üks osa probleemi lahendamisest. Eelkõige on vaja tegeleda unetuse ja ärevuse põhjuste väljaselgitamisega.
Perearsti hinnangul ei saa see olema lihtne. “Eks tuleb palju patsientidega sõdimist, see on selge, sooviks kõikidele kolleegidele jõudu,” ütles Lätt.
Eelmisel aastal kirjutati välja ligi 571 000 bensodiasepiinide retsepti. Mullune rekordiomanik pole teada, aga nelja aasta eest sai üks inimene tohtritelt 205 rahustite ja uinutite retsepti.
Err.ee
