Eesti võrguhalduril Eleringil oli möödunud aasta edukas: käive pea kahekordistus ja kasum enam kui kolmekordistus, jõudes vastavalt 387 ja 17,4 miljoni euroni. Samuti enam kui kolmekordistus võrguhalduri kogutav ülekoormustulu 228,7 miljoni euroni, seda ettevõte kasumina ei arvesta.
Eleringi müügitulu hüppelise kasvuga kerkisid samas tempos ka kulud. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et müügitulu kasvu taga oli otseselt elektri hinnatõusu mõju bilansiteenusele ehk elektrisüsteemi toimimiseks vajalik tehniline elektri ostmine ja müük, mis kõrgema elektri hinna juures annab rohkem käivet.
Samas on siiski Elering suutnud aasta varasema 5,1 miljoni euro suuruse kasumi asemel möödunud aastal veel auditeerimata andmetel teenida 17,4 miljonit eurot kasumit.
Plahvatuslikult suurenes ka laekunud ülekoormustulu. Kui 2021. aastal sai Elering ülekoormustulu 65,6 miljonit eurot, siis möödunud aastal kogus Elering ülekoormustulu 228,7 miljonit eurot. Seejuures Elering ülekoormustulu enamasti kasumina ei kajasta, vaid jätab bilanssi tulevaste investeeringute katmiseks.
Elering teenib ülekoormustulu Eesti turupiirkonna ja teiste turupiirkondade hinnaerinevustelt, enamjaolt Soome-Eesti hinnaerinevuselt. Kui näiteks Eestis on elektri turuhind 100 eurot megavatt-tund ja Soomes 50 eurot megavatt-tund, siis Soomest tulev elekter müüakse Eestis maha siinse turuhinnaga ja vahe jaotatakse kahe riigi võrguoperaatorite vahel ära.
Näiteks kui Eesti elektri hind oleks 100 eurot ja Soomes 50 eurot megavatt-tund, saaks Elering sellest ülekoormustuluna 25 eurot megavatt-tunni eest ja Soome võrguoperaator Fingrid 25 eurot megavatt-tunni eest. Selliselt teenitud raha peaksid võrguoperaatorid kasutama uute ülekandevõimete rajamiseks.
Hinnaerinevust võiks vähendada uue Soome-Eesti merekaabli ehitamine.
Köster ütles, et töö Estlink III rajamiseks käib, kuid uut merekaablit on oodata kümne aasta pärast.
Kui Elering teenis möödunud aastal ülekoormustulu 228,7 miljonit eurot, millest enamiku Soome piirilt, siis Estlink II läks maksma 320 miljonit eurot.
Osa sel aastal hüppeliselt kasvanud ülekoormustasust võttis Elering kasutusele võrgukadude katteks. Eleringil läheb igal aastal tarvis suurusjärgus 400 gigavatt-tundi elektrit, katmaks võrgu tööshoidmise kadusid ja kasvanud elektrihindade tingimustes tuli võrguoperaatoril kadude Eest rohkem maksta.
Kokkuleppel konkurentsiametiga suunas Elering 60 miljonit eurot ülekoormustulu kaoelektri kallinemise katmiseks, ütles Köster. “Kui me poleks seda teha saanud, oleksime pidanud tõstma võrguteenuse tariifi. Ehk ülekoormustasu kasutamine on olnud tariifi vähendava mõjuga.”
Ka sel aastal plaanib Elering ülekoormustulu kasutada nii kadude kulu katmiseks kui ka täiendavalt üldise hinnatõusu mõju katteks Eleringi investeeringute puhul, rääkis Köster. “Kui seda võimalust ei oleks, tähendaks see taas vajadust võrguteenuse tariifi suurendamiseks ehk taas aitab ülekoormustasu tariifi all hoida.”
Ülejäänud ülekoormustasu jätab Elering ootama investeeringuid. “Näitena saab tuua Eesti-Läti kolmanda ühenduse, kus EL-i toetuse kõrval kasutasime ülekoormustasu. Eesti tarbija tariifist ei läinud sentigi ehk sisuliselt ei pidanud tõstma tariifi. Samal moel pääseb elektritarbija sünkroniseerimise investeeringute puhul tariifitõusust,” märkis Köster.
Lisaks on Elering alustanud Eesti ja Soome hinnapiirkondade hinnaerinevuse riskide maandamiseks mõeldud instrumentide ehk FTR-ide müümist, millest tuleb osa ülekoormustasust. Esimene oksjon toimus möödunud aasta detsembris. “Müüsime selle aasta igaks tunniks maha 350 megavatti Soome ja Eesti vahelist võimsust hinnaga 17 eurot,” ütles Köster.
“Kui tegelik hinnaerinevus tuleb suurem, saavad vahe omale FTR-ide ostjad ja Eleringile jääb vaid 17 eurot megavati kohta. Lisaks aastatoodetele müüme ka kuutooteid ehk kokku 650 megavati ulatuses 1000 megavatist müüme FTR-idena maha. Ehk FTR-ide müük hakkab alates sellest aastast ilmselt olema märgatava mõjuga sellele, kui suur osa ülekoormustasust meile lõppkokkuvõttes kätte jääb,” rääkis Köster.
Lisaks kõigele muule tegeleb ka Elering taastuvenergiatasude kogumise ja jagamisega.
Möödunud aastal vähenes Eestis taastuvenergia toodang 0,2 protsendi võrra, moodustades 2,6 teravatt-tundi. Välja makstud taastuvenergia ja tõhusa koostootmise summa jällegi vähenes 4,8 protsendi võrra 90 miljonile eurole. See on summa, mille said taastuvenergia tootjad kätte lisaks müüdud elektri hinnale
Err.ee