Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) poolt 16.01.2023 korraldatud hoiatusstreik AS-i Tallink Grupp laevadel oli edukas.
EMSA poolt välja kuulutatud hoiatusstreigi ulatus oli kolm laeva ja nendest kahe puhul kehtis merel oleva aluse piirang, et tehniline pool ei streigi. Kolmanda, kai ääres oleva aluse, ml Baltic Queen pardal jätsime tööle vahiteenistuses olijad, et tagada laeva, lasti ja inimeste ohutus. Laevaperede üksmeel oli suurepärane – üle 50% töötajatest, kellel oli lubatud hoiatusstreigis osaleda, seda ka tegid! Hoiatusstreigist puudutatud kolme laeva laevaperede liikmetest osales hoiatusstreigis kokku lausa 176 töötajat.
Loe ka: Ametiühingute Keskliit on Tallinki käitumisest šokeeritud
EMSA esimees Jüri Lember: „ Selline hoiatusstreigis osalejate määr, võttes arvesse tööandja poolt eelnevalt läbi viidud hirmutuskampaaniat, on väga tubli tulemus. Hoiatusstreigis ei osalenud pelgalt ametiühingu liikmed vaid ka ametiühingu liikmeteks mitteolevad laevapere liikmed. See kinnitab, et laevades on töötajate enamus ametiühingu poolt esitatud palganõuete taga. EMSA arvates aga jätkab suure börsiettevõtte AS Tallink Grupp juht, Paavo Nõgene, avalikkuse eksitamist. 17.01.2023 saatis P.Nõgene laevadesse kirja, milles võrdles hoiatusstreigis osalejate arvu meretöötajate koguarvuga kogu TALLINKi laevastikus, mitte aga 16.01.2023 hoiatusstreiki puutuvate meretöötajatega, kellel lubati hoiatusstreigis osaleda, mis on selgelt eksitav võrdlus. EMSA hinnangul püüti sellise võrdlusega eksitavalt tekitada muljet, et justkui ainult alla kümnendiku laevaperedest toetab ametiühingu palganõudmisi.
Oma kirjas laevaperedele väidab Paavo Nõgene, et asjaolu, miks 2021.aastal palgad ei tõusnud, olevat iseenesest mõistetav. EMSA arvates see nii ei olnud. See, et palgad saadi jätta tõstmata, oli EMSA vastutulek tööandjale. Tõsiste majandusraskuste kurtmise taustal soostus EMSA tööandja palvel eelnevalt kokkulepitud palgalepet muutma ja palgatõusu aasta võrra edasi lükkama.
Samal ajal said AS Tallink Grupp tööandjad riigipoolset abi suurusjärgus 15 miljonit eurot! AS-i Tallink Grupp netovõlg vähenes ajavahemikus 2021 II kvartali lõpp kuni 2022 II kvartali lõpp 50,8 miljonit eurot (arvandmed on võetud börsile 28.07.2022 esitatud aruandest) !
EMSA arvates laevaperedelt võeti, vaatamata riigis jätkuvale hinnatõusule (2021-4,6%) ja palgatõusule (2021-6,8%), ära võimalus töötasude tõusuks, kuid omanikud kasvatasid vara ligi 50 miljonit, kuna amortisatsioon laevade puhul, mis seda summat kahandaks, on teatavasti suhteline mõiste. Seda enam, et osad laevad sel perioodil seisid ! Tegelikkuses läks ettevõttel paremini kui kardeti, aga see ei kajastunud mitte mingilgi moel töötajate töötasudes.
Meile EMSA-s jääb arusaamatuks ettevõtte juhi rõõm, et 90% töötajaid on jaanuaris allkirjastanud töötajate nina alla pistetud tööandja ühepoolse individuaalse töölepingu muutmise palgatõusu osas. Mis selles rõõmustavat on, kui tööandja dikteerib „võta või jäta“ stiilis töötasude tõstmist, soovimata mingit dialoogi?
EMSA-ni on viimaste nädalate jooksul jõudnud neli erinevat, laevaperede enda poolt tehtud, kokku üle 350 töötaja allkirjaga kollektiivkirja, milles töötajad protestivad sellise palgatõusu liiga madala määra vastu ja avaldavad toetust EMSA-poolsetele palgaläbirääkimistele ja -nõuetele. Töötajatele, kes on EMSA-lt küsinud, et kas keelduda või allkirjastada individuaalse töölepingu muutmine palgatõusu osas, kuna kollektiivne läbirääkimine on veel pooleli, oleme kinnitanud, et see ei ole kollektiivse palganõude läbirääkimisel sisuliseks takistuseks. Kuivõrd töötajatel lükkuks selliste tööandja poolt esitatud individuaalsete lepingute muutmisleppe allkirjastamata jätmisel töötasude kohene tõus kasvõi tööandja määratud väheses määraski veelgi edasi, on sisuliselt sundolukorras olevate töötajate poolt selliste individuaalsete lepete allkirjastamine mõistetav. EMSA leiab, et sellises olukorras tööandja esitatud individuaalsete lepete töötajate poolt allkirjastamisest ei saa järeldada, et töötajad justkui ei soovigi EMSA-poolt palgaläbirääkimistel tööandjale pakutavate palgatingimuste parendamist ehk muutmist. EMSA lähtub töötajate soovist saada õiglast töötasu ning jätkab võitlust paremate palgatingimuste saavutamiseks.
Tööandja pidevalt loodav kuvand, et EMSA justkui katkestas läbirääkimised ja ei andvat Riiklikule Lepitajale aega süveneda, ei ole samuti tõsi. Ka sellise kuvandi loomine on tegelikkuse moonutamine. Riikliku Lepitaja kantseleist on EMSA-le kurdetud, et tööandja venitab ega esita neile oma delegatsiooni esindajate nimesid, et saaks lepitusprotsessiga algust teha, ja et sellist esindajate nimede mitteesitamist on põhjendatud ettevõtte juristi haiguslehel olekuga! Kollektiivlepingu palgaläbirääkimised EMSA ja tööandja vahel laua taga katkesid 12.detsembril, kuna tööandja poolne delegatsioon ütles peale 10-minutilist pausi ja vahepealselt väljaspool läbirääkimiste ruumi kellegagi nõu pidades, et võtke või jätke, selline on meie pakkumise lagi. Sellise ultimaatumi peale polnud mitte mingit mõtet kollektiivläbirääkimisi sel hetkel laua taga jätkata.
EMSA ühendab 800-t AS Tallink Grupp laevadel töötavat inimest ja jätkab võitlust õiglase ja väärika töötasu eest.
