Euroopa Parlamendi istungil vastu võetud resolutsioonist okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu toetuseks möödus 13. jaanuaril 40 aastat. Euroopa Parlamendi liikme Riho Terrase (Isamaa) ettepanekul valmis resolutsiooni mälestustahvel, mis sai väärilise koha Euroopa Parlamendis.
“Soovin tänada kümneid inimesi, kes andsid panuse mälestustahvli välja andmiseks. Euroopa Liit mõistis 40 aastat tagasi hukka Balti riikide okupeerimise. Ajal, mil Venemaa on asunud rünnakule iseseisva Ukraina ning rahvusvahelise õiguse vastu, on selle avalduse kontekst veelgi olulisem. Vabaduse eest tuleb võidelda ning selles võitluses on oluline roll rahvusvahelistel organisatsioonidel ning riikide liitudel,” ütles Terras.
13. jaanuaril 1983 võttis Euroopa Parlament istungil vastu esimese resolutsiooni okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu toetuseks. Resolutsiooni eestvedaja oli Saksamaad esindanud kristlik demokraat Otto von Habsburg ning selle ajendiks oli “Balti Apell”, millele alla kirjutanud 45 Leedu, Läti ja Eesti kodanikuõiguste eest seisjat kutsusid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning Lääne demokraatlikke valitsusi üles toetama Balti rahvaste püüdlusi iseseisvuse taastamiseks.
1983. aasta resolutsiooniga mõistis Euroopa Parlament hukka sõltumatute ja erapooletute Balti riikide okupeerimise Nõukogude Liidu poolt. Resolutsioon meenutas Eesti, Läti ja Leedu pikka võitlust oma vabaduse eest ning nende riikide territoriaalse terviklikkuse tagamise kokkulepet.
Euroopa Parlamendi liikmed kutsusid oma välisministreid üles toetamaks üksmeelselt 1979.aasta “Balti Apelli” nõudmisi ning soovitasid esitada Balti riikide küsimus ÜRO dekoloniseerimise allkomisjonile. Nad panid ette, et Euroopa Ühenduse valitsused tõstataksid Balti rahvaste saatuse ümbervaatamise iga-aastastel Helsinki lõppakti järelkonverentsidel.
Balti riikide vabadus oli taastatud 1991. aastaks. 2004. aastal liitusid demokraatliku Eesti, Läti ja Leedu saadikud enda kolleegidega Euroopa Parlamendis.
Isamaa erakond
