Töötuid on üha rohkem ning eksperdid usuvad, et tööpuudus kerkib ka alanud aastal.
Pühapäevase seisuga oli töötukassas töötuna arvel 53 000 inimest ja see tähendab, et registreeritud töötus on kerkinud 8,1 protsendini. Viimati oli töötuid rohkem üle-eelmisel aastal koroonakriisi tipus. Neli kuud tagasi ehk septembri alguses oli töötuid 8500 võrra vähem ehk 44 500.
Tööandjate keskliit usub, et vähemalt selle aasta esimestel kuudel töötuse kasv jätkub.
“Kuna majanduses on praegu väga palju ebakindlust, küllaltki palju pessimismi, et ettevõtjad väga ei julge investeerida, ei julge ka inimesi värvata, siis on loomulik, et see jahtumine majanduses jõuab ka tööturule. Ja tõenäoliselt ka esimeses kvartalis tööpuudus kasvab,” rääkis tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Kõige kehvem on olukord Ida-Virumaal, kus töötus on 11,8 protsenti, kuid kaugel pole ka Valgamaa 11 protsendiga. Selgelt kõige madalam on töötus Hiiumaal, kus on näitaja 3,4 protsenti. Harjumaal on registreeritud töötus 7,8 protsenti, Tartumaal 7 protsenti.
Ametiühingute keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul pakutakse kõrget kvalifikatsiooni nõudvat töökohti. “Madalama palgaga, lihtsama töö pakkumisi on ka rohkem, aga just seal keskmises segmendis on inimestel küll täna keerulisem tööd leida kui see oli veel suvel või pool aastat tagasi.”
Detsembris sai töötukassa 17 teadet kollektiivsest koondamisest, kokku kaotatakse 545 töökohta.
Suurimad koondajad olid Viking Line 184 töökohaga ja kõnekeskus Majorel 167 töökohaga.
Aasa sõnul on kõige keerulisem praegu tööstustel. “Seal, kus on ka kõrged energiakulud. Siin me oleme osade naaberriikidega ka kehvemas konkurentsiolukorras,” ütles Aas.
“Kaubandus on ettevaatlik sellepärast, et inimesed tarbivad teatud kaubagruppe vähem, kuna hinnad on tõusnud. Kindlasti on selline väga kuum tööjõu buum jahtunud ka IT sektoris ja idusektoris. Kuna seal on raha vähem ei värvata enam nii julgelt,” rääkis Aas.
Err.ee
