„Tahtsime probleemi veel valimiste eel lauale tõsta,“ ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Peadirektori sõnul on maksusooduste vajadustest juba mitu aastat räägitud, aga riik pole ettevõtjate poolt pakutud lahendusi näiteks töötajatele pakutavate terviseteenuste maksusoodustuste näol seni arvestanud. „Paistab, et seni on riiklikud prioriteedid olnud mujal.“
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda allkirjastas täna koos 16 suure ühiskondliku kaaluga vabaühenduse ja erialaliiduga algatuse inimeste kiiresti halveneva vaimse ja füüsilise tervise päästmiseks. Liidud soovivad riiklike terviseedenduse toetamise reeglite ajakohastamist, et tööandjad saaks ise rohkem inimestesse investeerida.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul näitavad mitmed hiljutised uuringud, et nii koroonaviiruse pikaajalise mõju kui ka elustiilihaiguste tõttu kannatavad eestlased enneolematult palju füüsilise ning vaimse tervise hädade käes. „Tegu on kestva ja süveneva epideemiaga, mis on kurnav nii inimestele endile kui ka pärsib otseselt Eesti majandust,“ rääkis Palts. Tema sõnul käib töötajate vaimne tervis kiiresti alla, mida kinnitavat ka liidu poolt läbi viidud uuringu tulemused.
Nimelt selgus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2022. aasta suvel läbiviidud küsitlusest, et 82% tööandjatest tunnetab töötajate vaimse tervise seisu halvenemist ning 65% on märganud füüsilise tervise langust viimase aasta jooksul.
„Tahtsime probleemi veel valimiste eel lauale tõsta,“ kinnitas Palts. Peadirektori sõnul on asjast juba mitu aastat räägitud, aga riik pole ettevõtjate poolt pakutud lahendusi näiteks töötajatele pakutavate terviseteenuste maksusoodustuste näol seni arvestanud. „Paistab, et seni on prioriteedid olnud mujal,“ nentis Palts.
Psüühikahäiretest tingitud töövõimetushüvitised mitmekordistunud
Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu juhatuse liige Ave-Gail Kaskla-Kuprys toonitas, et töövõime vähenemise peamine diagnoos on psüühika- ja käitumishäired, mis moodustavad kolmandiku kõikidest töövõime vähenemistest. Just keerulised ajad on viinud tema hinnangul inimesed nii kaugele, et ka nende tervis on halvenenud.
„Psüühikahäiretest tingitud töövõimetuse hüvitamisele kulunud summa on mitmekordistunud,“ rõhutas spetsialist. 2021. aastal diagnoositi Eestis psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, mis tähendab, et igal aastal on lisandunud üle 5000 haige inimese. Ravimata jäänud psüühikahäirete tõttu vajab täiendavat abi 200 000 inimest aastas. Psüühilisi raskusi on aasta jooksul aga lausa neljandikul inimestest, kusjuures otsesed ja kaudsed kulud Eestis on hinnanguliselt 2,8% SKP-st. See teeb ligi 600 miljonit eurot.
Samas rõhutas Kaskla-Kuprys ka seda, et suur osa eelmainitud probleemidest on tegelikult ennetatavad.
“Koroona-aastatel tõusid vaimse tervise probleemid teravalt esile ning nendega tuleb hakata kohe ja reaalselt tegelema,“ toonitas ta. „Rõhk peaks olema ennetusel, sest kui inimene juba suunatakse kliinilise psühholoogi juurde, on tegu tõsisele probleemile reageerimise, mitte aga enam tervislikuma ja ka ühiskonnale soodsama ennetusega.“
Tema sõnul saaks tööandja panustada psühholoogi ja nõustaja teenuse pakkumisega, samuti vastavate programmide ja teemapäevade läbi viimiseks. Luua tuleks ka aktiivseks eluviisiks soodus keskkonda. Kriisinõustaja sõnul väheneks sellisel juhul ka surve kliinilistele psühholoogidele.
„Vaimse tervise hoidmine ei ole lisakulu, vaid abistav meede tootlikkuse ja tulemuslikkuse suurendamiseks,“ leidis Kaskla Kuprys. Seepärast leiab ta ka, et riigi poolt pakutavat terviseedenduse soodustust tuleks oluliselt laiendada.
„Riik peaks soodustama tööandjate võimalusi ise panustada ennetusse, näiteks pakkuda inimestele vanemluse- ja vaimse tervise esmaabi programme. Arvestades, et kliiniliste psühholoogide arv on äärmiselt piiratud, peaks olema tööandjal võimalus kasutada samaväärselt tööpsühholooge, psühholoog-nõustajaid, tõenduspõhiste meetoditega töötavaid psühhoterapeute, kriisinõustajaid ja vaimse tervise õdesid,“ lisas Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu juhatuse liige.
Raha säästaksid nii riik kui tööandjad
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liikme Evelyn Aaviksoo sõnul on riigile ja ühiskonnale selgelt kasulikum, et inimeste tervise eest hoolitsemisse panustavad rohkem tööandjad kui näiteks hiljem haiguste ravimisel Tervisekassa. „Seepärast tuleb tööandjatele anda rohkem võimalusi töötajate heaolu eest hoolitsemiseks. Näiteks soodustada toitumis-, liikumis- ja vaimse heaolu nõustajate kaasamist. Kõik terviseteenused mõjutavad inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning läbi selle ka panust kogu majandusse. Välditavad haigused ja traumad langetavad ülemaailmset SKP-d ligi neli protsenti. Iga tööandja poolt oma inimeste tervisesse sihipäraselt kasutatud euro toob selle investeeringu otseselt ettevõttele kuni neljakordselt tagasi,“ rääkis Aaviksoo.
Personalivaldkonna entusiaste koondava Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresidendi Sirli Spelmani sõnul tähendab praegune olukord nii igale organisatsioonile kui ka riigeelarvele, et keskmiselt pole iga inimene tööturul mitte üks terve töötaja, vaid kolmveerand või isegi ainult pool. „Tahame, et välditavatest haigustest vaevatud inimeste asemel töötaksid kõigis Eesti organisatsioonides maksimaalselt terved töötajad,“ ütles Spelman.
Tema sõnul on Eestlaste tervena elatud aastad eurostati andmetel ühed euroopa madalaimad. „Naistel jääb see alla 60-aasta, meestel keskmiselt 55 ja pool aastat,“ nentis ta.
Samal ajal toonitas Spelman, et haiguste ennetamisega hoiaks riik kõvasti raha kokku.
„Üks töötaja tervisesse investeeritud euro toob organisatsioonile tagasi kuni neli korda rohkem raha,“ kinnitas spetsialist. Ärahoitavate haigestumiste kulu katab kogu ühiskond, seepärast jääb ka muude haiguste raviks vähem ravi.
„Eesti meditsiinisüsteem on surve all ning selle nappe ressursse tuleb säästa,“ toonitas Spelman. „Riik peab selleks senisest märksa enam soodustama töötajate sportimist ja laiemalt terviseprobleemide ennetamist. See peaks olema ka kevadiste valimiste üks võtmeteemasid,“ lisas Spelman.
Tööandjad tahavad panustada
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul on kasvavatele terviseprobleemidele selged lahendused olemas. „Paljud tööandjad oleks valmis panustama oma töötajate tervisesse omalt poolt praegusest märksa enam,“ ütles Palts.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja küsitluse kohaselt näeb 93% tööandjatest omapoolset tööandjate terviseedendamist kasuliku investeeringuna; 92% arvab, et riigipoolne tervisekulude maksusoodustus võiks olla suurem ning 93% tööandjatest hindab, et suurem maksusoodustus motiveeriks neid rohkem töötajate tervisesse investeerima.
„Praegu kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on enamik töötajate tervise edendamiseks tehtavatest kuludest käsitletavad erisoodustusena ning maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga, mis ei motiveeri tööandjaid omalt poolt panustama,“ ütles Palts.
„Riik saab soodustada erasektori täiendavaid investeeringuid Eesti inimeste tervisesse, ajakohastades terviseedenduse erisoodustuse regulatsiooni. 2018. aastal loodud süsteemil, millega kvartalis 100 eurot töötaja tervisesse investeerimine on maksuvaba, on ligi 120 000 kasutajat ja nende hulk aina kasvab. See on Eesti üks suuri edulugusid. Inflatsiooni neutraliseerimiseks ja seaduse mõju säilitamiseks on vaja piirmäär tõsta minimaalselt 200 euroni kvartalis, hõlmates ka tervishoiuteenuseid, mis aitavad töötajatel paremini tööhõives püsida. Nii on võimalik maksumaksja raha kulutamata oluliselt suurendada erainvesteeringuid Eesti inimeste tervisesse,“ rääkis Palts.
„Piirmäära suurendamise otsene negatiivne mõju riigieelarvele on minimaalne või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus, mitte kohustus. Piirmäära tõstmine motiveeriks tööandjaid aga investeerima ise inimvarasse,“ sõnas Palts.
“Suurem panustamine töötajatesse on organisatsioonidele võimalus, mitte kohustus. Kui kellelgi on võimalik rohkem pakkuda, siis see on positiivne ning seda tuleks toetada. Tänases olukorras, kus paljudel on raske, on oluline, et ettevõtjad töötajate tervist ei unustaks ning aitaksid võimalusel ka niiöelda uue aja probleemidega paremini toime tulla,” ütles Palts.
„Kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ning laiemalt ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Ühe otsese mõjuna saab välja tuua töötaja haiguspäevade vähenemise. Samuti suureneb tervisega seotud teenuste kasutamine ning sealt laekuv maksutulu,“ lisas Palts.
„Ühesõnaga – kui riik ajakohastab seadust ja vähendab terviseedenduse takistusi, siis on tööandjad nõus ise rohkem raha inimestesse investeerima, mis on kogu ühiskonnale oluline võit,“ lisas Palts
Ettepanekud – kuidas Eesti töötajaid paremini hoida
Tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära aastas 400lt eurolt vähemalt 800 euroni.
Laiendada terviseedendusteenuste valikut: lisaks praegusele hõlmata Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olevad teenused (nt. vaktsineerimine, terviseuuringud, vaimse tervise ja tervishoiutöötaja poolt määratud tõenduspõhise ennetuse ja raviga seotud teenuseid ja laiemalt heaoluteenused nagu massaaž).
Vaata täna, 1.12 ühiselt allkirjastatud pöördumise teksti siit.
Töötajate tervise eest võitlemise manifesti käivitasid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti HR Selts, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, MTÜ Peaasjad, Eesti Psühhiaatrite Selts, Psühholoogide Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Noored Perearstid.
Statistika – eestlaste vaimne ja füüsiline tervis käib alla
Statistikaameti kohaselt langes Eesti meeste keskmine eluiga 2021. aastal võrreldes eelmise aastaga ühe aasta ja seitsme kuu ning naistel aasta ja nelja kuu võrra.
Eurostati viimase statistika kohaselt on eestlaste tervena elatud aastate näitaja Euroopa üks madalamaid. Eesti naiste tervena elatud eluaastad jäävad alla 60, mis on üle 13 aastat vähem kui Rootsis. Meestel puhul oleme 55,5 aastaga päris edetabeli tagumises otsas, mis on Rootsist näiteks 17,3 aastat madalam.
Koos koroona-aastatega on hüppeliselt kasvanud psüühika- ja käitumishäirete osakaal: psühhiaatrid diagnoosisid 2021. aastal Eestis psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, mis on üle 5000 võrra rohkem kui 2020. aastal. Täiendavat abi vajab aastas 200 000 inimest, kelle psüühikahäired on jäänud ravita.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringud näitavad, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes kolmandik naistest ja lausa 40 protsenti meestest, kelle tervis seda lubaks.
