Eesti Päevaleht tõstatas 8. novembril 2022 ilmunud artiklis küsimuse, miks muudeti Häirekeskusele laekuvate kiirabikutsete töötlemise põhimõtteid. Ajaleht vahendab, et kõige kiiremat reageerimist vajavate hädaabikutsete arv on märgatavalt kasvanud, mis võib kaasa tuua olukorra, kus tõelised hädalised võivad abita jääda. Terviseamet teeb hädaabikutsete manuaali muudatustest ülevaate ning selgitab, mida olukorra parandamiseks ette võetakse.
Miks ja millal otsustati muuta kiirabikutsete menetlemise põhimõtteid?
Senimaani põhines meditsiiniliste hädaabiteadete menetlemine Häirekeskuse päästekorraldaja poolt kindlas järjestuses standardsete küsimuste esitamisel ning vastavalt hädalise või abi kutsuja poolt antud vastustele kujunes kiirabi väljakutse prioriteet või päästekorraldaja poolt antud nõuanne. Probleemiks osutus osade küsimuste ajamahukus, mille tõttu võis abi väljasaatmise aeg pikeneda.
2017. aastal sündis otsus koostada Häirekeskuse päästekorraldajatele uus ohuhinnangute kriteeriumitel põhinev kiirabi kutsetöötluse manuaal. Uus manuaal keskendus ohuhinnangute andmisel kriteeriumipõhisele hädaabiteadete (kiirabi väljakutsete) menetlemisele, mis on end praktikas õigustanud põhjamaades, kust uue manuaali koostamise põhimõtted üle võeti.
Manuaali koostamisel vaadati esmalt üle kiirabi tüüpjuhtumid ning Terviseameti, Eesti Kiirabi Liidu ja Häirekeskuse koostöös töötati välja ohuhinnangute kriteeriumid, mille alusel saab telefonile 112 laekunud väljakutse tüüpjuhtumile vastava prioriteedi.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo kinnitas kiirabi tüüpjuhtumid ja ohuhinnangute kriteeriumid veebruaris 2019. Kiirabi tüüpjuhtumeid oli kokku 37 (näited: rindkerevalud ja südamehaigused; palavik; hingamisprobleemid; haige laps; liiklusõnnetus.) Käskkirja kinnitamisele järgnes mahuka dokumendi testimine reaalses töös, et tuleksid välja esmased ebakõlad ja korrigeerimist vajavad asjaolud. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno kinnitas uuendatud põhimõtted 2020. aasta detsembris.
Viimane kiirabi tüüpjuhtumite ja ohuhinnangute kriteeriumite täpsustamine ning kiirabibrigaadide väljasõiduplaani uuendamine toimus 2022. aasta aprillis. Selgi korral lepiti kokku, et värskendatud manuaali testitakse kuue kuu jooksul, millele järgneb Häirekeskuse ja kiirabiasutuste tagasiside analüüs ja kogutud andmete põhjal muudatuste tegemine.
Kas tegemist on Taanist üle võetud manuaaliga?
Tegemist ei ole Taani riigist üle võetud manuaaliga. Praegu kasutusel oleva manuaali aluspõhimõtted on võetud üle kõikide põhjamaade häirekeskustes kasutatavast dokumendist Scandinavian Index. Igas riigis on manuaal kasutusel teatavate erisustega. Ka Eesti ei võtnud seda manuaali üle üks-ühele, vaid see on kohandatud meie oludele ning kiirabile ja tervishoiusüsteemile vastavaks.
2017. aastal käisid Terviseameti eksperdid Taanis tutvumas meditsiinikopterite tööga ja muu hulgas külastati sealset häirekeskust. Võimalik, et just sellest kohtumisest poogiti manuaalile külge Taani nimi. Tegelikult valmistati manuaali ette juba enne seda visiiti ja kindlasti pole see Taanist tervikuna üle võetud.
Milline on hetkeolukord ja Terviseameti hinnang uue manuaali mõjudele?
Terviseamet on teadlik, et 2022. aasta kevadel uuendatud manuaali rakendamise järel on arvestatavas mahus kasvanud kõige kõrgema prioriteedi ehk Delta prioriteediga väljakutsete hulk. Olenevalt tööpäevast on kõige kiiremate meditsiiniväljakutsete arv kasvanud 25-30%, kuid mõnede kiirabipidajate brigaadidel on Delta prioriteediga väljakutsete hulk kasvanud lausa 50%.
Terviseameti esmane analüüs näitab, et Delta prioriteediga väljakutsete kasv tuleb eelkõige madalama prioriteediga väljakutsete arvelt. Mitmed ohuhinnangute kriteeriumid, mis varem andsid päästekorraldajale aluse määrata väljakutsele Charlie prioriteet, annavad nüüd Delta prioriteedi. See tähendab muutust eelkõige väljakutsele reageerimise ajas ning väljakutse teenindamise põhimõtetes, kus kiirem kutse teenindatakse enne kui madalama prioriteediga kutse.
Samas on oluline märkida, et kui võrdleme 2021. aasta kuue kuu andmeid 2022. aasta sama perioodiga, kasvas 5,7 korda ehk 12% nende juhtumite arv, kus kiirabi väljasaatmise asemel sai helistaja Häirekeskuselt nõu.
Kuigi Delta kutsete arv on kasvanud, ei ole keegi jäänud vajaliku abita.
Kas osad Delta väljakutsed on põhjendamatud ja valed?
Kui Häirekeskus menetleb kiirabi väljakutset ja päästekorraldaja annab brigaadile väljasõidukorralduse, teeb ta seda info põhjal, mida helistaja tema küsimustele vastates andis. Kui helistaja antud info vastab kõige kiirema väljakutse ehk Delta tingimustele, ei saa päästekorraldaja omavoliliselt prioriteete muuta. Kõige kiirema väljakutse puhul tuleb väljasõidukorralduse otsus teha ühe minuti jooksul, sest inimese elu võib olla ohus. Üks minut on olukorrast täieliku ülevaate saamiseks väga piiratud aeg.
Kas abivajaja seisund, olukord või situatsioon eeldas patsiendi juurde appi just kiirabibrigaadi, selgub tihti alles siis, kui brigaad abivajajat oma silmaga näeb. Kui Häirekeskus saatis piiratud info valguses välja kiirabi, aga kohapeal selgub, et probleemi peaks lahendama hoopis perearst, ei tee see väljakutset põhjendamatuks või päästekorraldaja eksituseks. Samuti võib patsiendi seisund väljakutse tegemise järel muutuda ning hädakõne tegemise ajal teadvusetu patsient võib kiirabi kohale jõudmise ajaks teadvusele tulla. Seegi väljakutse ei ole sisult vale, sest abi kutsuja hinnangul vajas inimene kõne tegemise ajal kiiret abi.
Teiste riikide praktika näitab, et ca 25% kõige kiirema reageerimisega väljakutsetest oleks tegelikult võinud olla madalama prioriteediga. Siiski jälgitakse põhimõtet, et pigem reageeritakse üle, kui et inimene jääb vajaliku kiire abita.
Mis saab edasi?
Häirekeskuse ja kiirabipidajate poolt seni kogutud andmed näitavad, et Häirekeskuse töös kasutatava manuaali osas tuleb teha korrektiive. Kuivõrd Delta väljakutsete hulk on kasvanud eelkõige madalama prioriteedi Charlie arvelt, tuleb osade tüüpjuhtumite kriteeriumid üle vaadata ning vajaduspõhiselt korrigeerida.
Väga oluliseks tuleb pidada Häirekeskuse päästekorraldajate põhjalikku väljaõpet ning täienduskoolitusi. Kiirabi tüüpjuhtumid ja ohuhinnangute kriteeriumid ehk alusdokumendid, mille alusel väljakutseid menetletakse, on dünaamilises muutuses ning see vajab ajaga kaasas käimist, et pakkuda abivajajatele õigeaegselt parimat kiirabiteenust.
Terviseamet tunnustab Häirekeskuse päästekorraldajaid, kelle antud tagasiside aitab väljakutsete menetlemise põhimõtteid muuta selliselt, et kiire abi jõuaks õigeaegselt ja põhjendatult iga abivajajani. Samuti on Terviseamet valmis rahaliselt toetama päästekorraldajate koolitamist, keskendudes Eesti Kiirabi Liidu poolt välja toodud kiirabi tüüpjuhtumitele, mille alusel väljakutseid menetletakse.
Terviseamet alustab väljakutsete manuaalis kiirete muudatuste tegemist teadaolevate murekohtade leevendamiseks. Vajalikud muudatused viiakse sisse esimesel võimalusel ja loodame esmaste muudatustega valmis jõuda selle aasta lõpuks. Selline lähenemine annab lühikese ajaga kõige suurema efekti. Kindlasti peab täna tegelema pikajaliste vōimearendustega, et väljasaadetav ressurss jõuaks kiiresti sinna, kus seda on kōige rohkem vaja.
KIIRABI VAJAVAD VÄLJAKUTSED, NENDE MENETLEMINE JA NEILE REAGEERIMINE
- A(alfa)-prioriteediga väljakutse
Abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule, kuid kiirabi vajadus on lähtuvalt kiirabi tüüpjuhtumitest tuvastatud.
Kiirabibrigaadi võib välja saata ka ühe tunni jooksul. Kui abivajaja asub avalikus kohas ning samal ajal ei ole D-, C- ega B prioriteediga väljakutset, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel.
Kiirabibrigaadi väljasõidu aeg – kümne minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest
- B(bravo)- prioriteediga väljakutse
Abivajaja seisund ei ole erakorraline ja ta ei vaja kiiret sekkumist, kuid tema haigestumine või trauma võib vajada diagnostikat ja/või ravi või teade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet.
Kui samal ajal ei ole D ega C-prioriteediga väljakutset, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul.
Kiirabibrigaadi väljasõidu aeg – viie minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest.
- C(charlie)- prioriteediga väljakutse
Abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla potentsiaalselt eluohtlik või esineb sündmusel kõrgendatud oht abiandja elule või tervisele.
Kiirabibrigaad tuleb välja saata nelja minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab Häirekeskus katkestama varasemale A- või B prioriteediga väljakutsele reageerimise ning suunama kiirabibrigaadi reageerima C prioriteediga väljakutsele.
Kiirabibrigaadi väljasõidu aeg – kolme minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest.
- D(delta)- prioriteediga väljakutse
Abivajaja seisund on eluohtlik ja tema elu on otseselt ohus.
Kiirabibrigaad tuleb välja saata ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab Häirekeskus katkestama varasemale A- või B prioriteediga väljakutsele reageerimise ning suunama kiirabibrigaadi reageerima D prioriteediga väljakutsele. C-prioriteediga väljakutsele reageerimine on lubatud katkestada juhul, kui abivajaja terviseseisund seda kiirabibrigaadi juhi hinnangul võimaldab.