Vene presidendil Vladimir Putinil on lausa kolm teisikut, kellele on tehtud kosmeetilised operatsioonid ning on küsitav, kas päris president üldse enam elus ongi, rääkis Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov.
Ühtlasi on Budanovi väitel küsitav, kas Putin üldse enam mingeid otsuseid teebki. Budanovi väitel polnud „vana” Putin idioot, aga Venemaa sissetung Ukrainasse ei allu mingisugusele loogikale, vahendab Daily Mail.
Budanov ütles, et kui varem kasutati Putini teisikuid ainult erakorralistel juhtudel, siis nüüd on saanud sellest igapäevane asi. Budanovi väitel on teada vähemalt kolm teisikut, keda Putini asemel kasutatakse. Kui palju neid tegelikult on – pole teada. Nad kõik on läbi teinud plastilised operatsioonid ja näevad sarnased välja.
Üks asi, mis neid Budanovi väitel reedab, on nende pikkus. Seda on näha nii videotes kui piltidel. Erinevus on ka žestides, kehakeeles ja kõrvalestades, kuna need on igal inimesel unikaalsed.
Budanov ei soovi spekuleerida, kas päris Putin on üldse kõrvale tõrjutud – seda kas võimuvõitluse või haiguse tagajärjel. Budanovi väitel hakkavad Venemaal raketid otsa lõppema ja kui Ukraina väed vallutavad Hersoni linna, võib sel olla Vene võimudele hukatuslik.
Budanovi väitel on muutus Moskvas möödapääsmatu, lisades, et Venemaa uus poliitiline kord on „kogu tsiviliseeritud maailmale” meeltmööda. Budanov kutsub Suurbritanniat üles „kiirendama sündmusi, mis niikuinii juhtuvad”.
Budanov ütles, et on väga tänulik Briti valitsuse senise toetuse eest. Ta ütles, et loodab, et Ühendkuningriik mitte ainult ei säilita, vaid suurendab toetust Ukrainale. Budanovi väitel vajab Ukraina praegu õhutõrjesüsteeme.
Budanov ütles, et Ukraina juhid arutavad, kas viia väed edasi Venemaale sisse. See otsus tehakse riigipea poolt pärast seda, kui Ukraina saab kogu oma maa tagasi.
Budanov on endine eriüksuse võitleja, kes määrati kaks aastat tagasi sõjaväeluure juhiks ja ta oli siis vaid 34-aastane – seejärel edutati vahetult enne sõda kogu luuret jälgima. Ta on mitu korda haavata saanud.
Venemaa meedia on seostanud Budanovit salaoperatsioonidega Krimmis koos teise ohvitseriga, kes hukkus hiljem autopommiplahvatuses, samal ajal kui Ukrainas teatati, et ta oli 2019. aastal tehtud mõrvakatse sihtmärgiks.
Eelmisel nädalal kiitis Venemaa juhtiv analüütik Budanovi efektiivsust ja kutsus üles teda kõrvaldama. „Jah, nad kutsuvad mind ametlikult vaenlaseks nr 1,” naerab Budanov.
Ajakirjanik kohtus Budanoviga pimendatud ruumis pärast seda, kui vanem naisohvitser ta kohale sõidutas. Põrandal oli Saksa kuulipilduja ja Budanovi laual kaks nuga, kõrvuti malelaud ja raamat Iisraeli spiooniagentuuri Mossadi kohta.
Kõigepealt arutati sõja tulevikku, mis Budanovi hinnangul lõppeb järgmisel aastal. Küsimusele, kas võitlus võib suveks lõppeda, vastab ta: „Ma tõesti loodan seda.”
Budanovi maine tõusis enne sõda, kuna ainsa Ukraina tippjuhina toetas ta avalikult Ühendkuningriigi ja USA luure hoiatusi, et Putin kavandab täiemahulist sissetungi, kui Vene väed piirile kogunesid.
Nüüd peab Budanov Ukraina Krimmi tagasivallutamist „isiklikuks” missiooniks, kuna lapsepõlves veetis ta suved Sevastopoolis, sadamalinnas, mida Venemaal lubati pärast Ukraina iseseisvumist oma Musta mere laevastiku baasina säilitada. Budanov on kindlalt veendunud, et poolsaar, mille Putin 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris, vallutatakse tagasi, ja suhtub teravalt nendesse, kes väidavad, et Ukraina ei tohiks sõja eskaleerumise kartuses Venemaad provotseerida.
Kuidas on lood tuumarelvade ohuga? „See on hirmutamine,” ütleb Budanov.
„Tuumarelvad ei ole relvad – need on heidutusvahendid. Ja Venemaa teab suurepäraselt, et ta ei saa neid kasutada. Kui uurite, millal nad hakkasid nendega ähvardama, näete selget seost: kui neil läheb kõik halvasti, hakkavad nad kisama: „Me võime tuumarelvi kasutada”.”
Budanov on mees, keda Venemaa süüdistab sel kuul Krimmi sillal toimunud plahvatuse organiseerimises. Sild on Putini vägede peamine tarnetee Lõuna-Ukrainas.
Budanov keeldub kommenteerimast seda või varasemaid rünnakuid sõjaliste sihtmärkide vastu Krimmis, kuid lisab: „Mis juhtub, see juhtub. Oleme sõjas Vene Föderatsiooniga. Me kasutame kõiki vahendeid selle riigi alistamiseks.”
Ta ütleb, et Putini hiljutine Hersoni annekteerimine, väitega, et see on osa Venemaast, ajal, mil Ukraina väed tungivad linnale peale, seab kahtluse alla tema vaimse tervise. „See tundub naeruväärne,” ütleb ta. „Nad annekteerivad selle suurejooneliselt Moskvas, kuigi teavad, et kaotavad selle.” Seega on minu küsimus: kas Putin on terve? Ja kas see on tõesti Putin? Võib-olla on see isegi keegi teine. Varem on väidetud, et Putinil võis olla iluoperatsioon ning hiljutised kuulujutud, et ta võitleb raske haiguse, isegi vähiga.”
Juulis väitis üks Ukraina luureametnik, et Putin võis saata Iraani visiidile tema asemel teisiku. Arvatakse, et Kremli endised juhid, nagu Jossef Stalin ja Leonid Brežnev kasutasid peibutusvahendina samuti teisikuid.
Budanov usub, et Ukraina eeldatav Hersoni vabastamine tekitab Venemaal suuri küsimusi: „Kuidas juhtus, et Ukraina – koht, mida nad ei austa ja mida nad kunagi ei pidanud isegi tõsiselt võetavaks riigiks – võtab Venemaa Föderatsioonilt territooriume? Usume, et sellisel olukorral on ühiskonna arvamusele tõsised tagajärjed.”
Luurejuht tunnistab, et Ukrainal on Venemaal salajasi operatiivtöötajaid. „Jah, muidugi oleme,” ütleb ta ja lisab, et „suurem osa meie tegevusest on suunatud Tšetšeenia vabariigile”. Tšetšeenia, mis üritas pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist Venemaast lahti murda, alistati Moskva poolt kahes sõjas, ja mida juhib Putini jõhker liitlane. Eelmisel nädalal tunnustas Kiievi parlament Tšetšeeniat okupeeritud territooriumina.
Budanov on veendunud, et mitte ainult Ukraina ei võida seda sõda, vaid Putin aetakse võimult minema, nii et see konflikt muudab Venemaa tulevikku.
Budanov lisab, et mida kiiremini Ukraina taastab oma piirid sellisena, nagu nad olid 1991. aastal, seda kiiremini hakkab Venemaa muutuma. See on teistsugune riik, erineva juhtkonnaga ja erinevate piiridega.
Küsimusele, kes oli tema lemmik 007, vastas Budanov: „Sean Connery.” Väite peale, et ta võib olla Ukraina kaasaegne versioon, vastas luurejuht: „Aitäh – kuigi ühegi tulevase filmi nimi poleks „Armastusega Venemaalt”.”
Eestinen.fi
