“Meie lasteaia esmane kriisiplaan on selline, et arutasime ja vaatasime läbi näiteks, milline olukord on meil patareidega. Kui rühmades on raadiod, siis kas neid saab patareidega kasutada ja kas nende jaoks on patareid olemas. Olemas on esmased valgusallikad, taskulambid, vajadusel pealambid. Oleme läbi arutanud mida rühmad saavad lastega teha sellel hetkel, kui näiteks kaobki elekter ära ja rühmas on pimedus,” rääkis Pelguranna Lasteaia õppealajuhataja Ethel-Mildrid Bluman.
Tallinna koolid ja lasteaiad on valmistamas ette kriisikava võimalikeks hädaolukordadeks. Igal haridusasutusel peab olema täpne plaan, kuidas nad toimivad näiteks elektrikatkestuse korral. Eesmärk on tagada lastele heaolu selle aja vältel mil nad koolis või lasteaias viibivad.
Tallinna Haridusamet on taganud lisaressurssi, et asutused saaksid vajadusel soetada endale valgusallikaid, sidevahendeid ja akupankasid. Üle tuleb vaadata ka asutuste kriisimeeskonnad ja erinevate infokanalite kasutamine. Kõige olulisem on säilitada rahu ning käituda erinevate kriiside korral läbimõeldult.
“Me uurisime välja, kuidas toimub info edastamine lapsevanematele. Me teame, et nii ELIIS kui e-kool saavad elektrikatkestuse korral info edastamisega kenasti hakkama. Pigem see on selline meeldetuletus, et kõige parem on valmistuda enne kui need olukorrad kätte jõuavad,” rääkis Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu.
Heaolu tagamiseks soovitatakse koolidel ja lasteaedadel aegsasti üle vaadata ka oma veevarud ning varuda näiteks müslibatoone.
“See kriis, mis meid võibolla ees ootab võib olla selline niiöelda vanaaegse kooli klassikaline mudel, kus meil ei ole internetti ega elektrit. Võibolla ei ole ka vett või mida iganes ei ole veel. Selle plaani tegemisel me peamegi ennekõike läbi mõtlema, kuidas me jagame infot. Meil peab olema plaan aga me peame jätkama ennekõike mõistliku tavapärase elukorraldusega, mis ongi meie eriti suur plaan,” lisas Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur.