Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.
Sügisesel jahihooajal tasub olla liikluses kindlasti ettevaatlikum, sest teedel võib ekselda tavapärasest rohkem ulukeid. „Ühisjahid toimuvad enamasti nädalavahetustel,“ tõdes Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ja tõi välja, et iseäranis tuleks arvestada teele sattuda võivate loomadega hämaral ajal ja valida ohutu sõidukiirus.
Jahti peetakse selleks, et ulukite arvukus tasakaalus hoida. Lähtuvalt Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandest soovitatakse Eestis küttida 4800 põtra, et vältida metsakahjustuste suurenemist. Maakondade jahindusnõukogud on seni kokku leppinud vähemalt 4451 põdra küttimise, täpne küttimismaht pole veel selgunud Järva maakonnas.
Põdra küttimismaht maakonniti 2022. aasta jahihooajal:
Harjumaa 460
Hiiumaa 90
Ida-Virumaa 330
Jõgevamaa 210
Järvamaa – kokkulepet seni veel pole
Läänemaa 340
Lääne-Virumaa 307
Põlvamaa 215
Pärnumaa 601
Raplamaa 370
Saaremaa 246
Tartumaa 251
Valgamaa 280
Viljandimaa 505
Võrumaa 246
EESTIS KOKKU (v.a Järvamaa): 4451 põtra
Keskkonnaamet paneb jahimeestele südamele, et nad peaksid kinni jahipidamise nõuetest ning kontrolliksid üle oma jahivarustuse. Kui jahipidamisõigust tõendavate dokumentide ja tasudega on kõik korras, sujuvad Keskkonnaameti jahikontrollid kiiresti. Jahirelvaga jahti pidades ei tohi kunagi unustada ka ohutust jahirelva käsitsemisel ning hoidmisel.