Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus lubatakse keelata Vene ja Valgevene kodanikel relvade omamine. Tulevase siseministri Lauri Läänemetsa sõnul võtab otsuse elluviimine mitu kuud aega ning kaaluma peaks ka teiste Eestile ebasõbralike inimeste relvalubade tühistamist.
“Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende edasine väljaandmine lõpetatakse,” öeldakse koalitsioonilepingu laiapindset riigikaitset puudutavas osas.
Siiani pole olnud teada, et uus valitsuskoalitsioon sellise eesmärgi koalitsioonilepingus püstitab.
Läänemets: keelu rakendamine jääb ilmselt aasta lõppu
Tulevane siseminister Lauri Läänemets ütles reedel ERR-ile, et relvaload tuleks tühistada mitte ainult Vene ja Valgevene kodanikel, vaid need võiks üle vaadata ka teistel, kes on väljendanud Eesti või Ukraina suhtes vaenulikkust.
“Ma arvan, et mitte ainult võõrriigi kodanikel, kes võib-olla ei ole Eesti jaoks kõige sõbralikuma riigi kodanikud, mitte ainult nendes ei ole küsimus, vaid politsei peab üle vaatama ka kõikvõimalikud teised,” rääkis Läänemets. “Sellepärast, et kindlasti on ka Eesti riigi kodakondsusega inimesi, kes võivad olla meelestatud mitte-Eesti, mitte-Ukraina sõbralikult ja võib-olla on neil ka arvamusi ja mõtteid, mis tänase julgeolekuolukorraga kokku ei sobi. See tähendab, et nendega tuleb ka tegelda,” leidis ta.
Küsimusele tähtaegadest vastas Läänemets, et kuna relvalubade tühistamine nõuab seaduste muutmist, siis läheb otsuse ellu rakendamisega mitu kuud,
“Lähikuudel ei ole lihtsalt võimalik. Seaduse muutmine ise võtab ka paar kuud ja riigikogu alustab istungeid septembris. Ehk siis selle koalitsiooni suur väljakutse ongi, et me peame suvega päris palju eelnõusid valmis saama ja siis sügisel neid riigikogus menetlema hakkama. Umbes aastalõpu kanti see arvatavasti tuleb,” rääkis ta.
Tulevane siseminister rõhutas ka, et poliitilise otsuse ellu rakendamisel tuleb kaasata ka pädevaid ametkondi.
“Ma arvan, et see pole ainult poliitilise otsuse küsimus, vaid ka kuidas seda teostada nii, et see saab ka lõpuks normaalselt ellu viidud. Seda peavad vastavad ametid selle eelnõu väljatöötamise juures soovitama. Neid tuleb ka kindlasti kuulata. Muidu on jälle selline asi, et teeme seaduse, mida pole kohe võimalik täita ja hakkavad uued jamad pihta,” rääkis ta.
Idee esitati kolm nädalat pärast sõja algust Ukrainas
Eesti Relvaomanike Liit tegi märtsi algul ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Liidu hinnangul tuleks viivitamatult peatada nende Eestis elavate või elamisõigust omavate välismaalaste relvaload, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus.
Kirjas siseministrile tõi relvaomanike liit välja, et 2020. aasta avalike andmete järgi elab Eestis 1300 Vene kodanikku, kellel on Eesti relvaluba ja kes omavad tulirelvi.
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp ütles relvaomanike liidu ettepanekut kommenteerides, et see väärib arutelu.
Erakondade esindajad olid märtsi keskel Vene kodanike relvalubade küsimuses eriarvamusel.
Keskerakonda esindanud siseminister Kristian Jaani sõnul tuleks nendest lähtuvatele võimalikele julgeolekuohtudele läheneda juhtumipõhiselt. Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et toetab siseministri mõttesuunda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Anti Poolamets ütles, et EKRE on seisukohal, et Vene kodanike relvaload tuleks peatada.
Isamaa fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe sõnul ei ole Eestis võimekust Vene kodakondsusega relvaomanike suhtes juhtumipõhiselt läheneda, nagu näeb siseminister.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles siis ERR-ile, et relvalubade peatamise aluseks ei peaks olema mitte kodakondsus, vaid lojaalsus Eesti riigile.
Reformierakonnal sel hetkel veel selget seisukohta polnud
Err.ee
