Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes 2022. aasta esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Katriin Põlluääre sõnul oli esimeses kvartalis töötuid 39 600. „Seda on 9200 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on töötute arv siiski 3300 inimese võrra kasvanud,“ ütles Põlluäär.
Töötuid mehi oli 21 600 ja naisi 18 000. Enam kui pooled neist (55,6%) on olnud tööta alla kuue kuu. „Pikaajalisi ehk üle aasta tööta olnud inimesi oli 11 100, mida on paarituhande võrra vähem kui aasta tagasi,“ selgitas Põlluäär.
Hõivatuid oli tänavu esimeses kvartalis 675 300 ehk 24 800 võrra rohkem kui mullu. Hõivatutest 341 800 olid mehed ja 333 500 naised. „Hõivatute arv on kasvanud nii meeste kui naiste seas, avalikus ja erasektoris ning on viimaste aastate suurim,“ lisas juhtivanalüütik.
Täistööajaga töötas 86% hõivatutest. Ülejäänud töötasid osaajaga ja neist kaks kolmandikku olid naised. Vaeghõivatute ehk nende osaajaga töötajate arv, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli aasta esimeses kvartalis 7000.
Hõivatute arvu kasvu mõjul suurenes ka tööjõus osalemise määr, mis näitab tööjõu ehk hõivatute ja töötute koguarvu osatähtsust. „Tänavu esimeses kvartalis oli see 73,1% – nii kõrge ei ole tööjõus osalemise määr olnud pikka aega,“ sõnas Põlluäär.
Mitteaktiivseid inimesi oli aasta esimeses kvartalis 263 500 – võrreldes eelmise aasta viimase kvartali ja aastataguse ajaga on see vähenenud. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud, haigused või vigastused.
Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.
Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika.