Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
1.–8. mai 2022 esitatud kõrvaltoimete teatised
Comirnaty vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 24 teatist.
– Neljas teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid või seni seostamata kergeid reaktsioone (mh seljavalu, nägemise halvenemist, topeltnägemist, käte värisemist, kaalulangust, vererõhu tõusu, pearinglust, luuvalu).
– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 85-aastasel naisel 2 päeva pärast 2. vaktsiiniannust lümfisõlmede valulikkuse jt üldnähtude teket, patsient hospitaliseeriti 1,5 kuud hiljem Epstein-Barri viiruse diagnoosiga, millele hiljem lisandus E.coli sepsis, lisaks kahtlustati lümfoomi. Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga ebatõenäoline.
Üheksateistkümnes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):
- 16 teatises kirjeldati 2 annuse ja tõhustusannusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 50-92 aastat, keskmine vanus 76 aastat) haiglaravi vajanud raske kuluga COVID-19 haigust. Nakatumine toimus 1,5-5 kuud (keskmiselt 3,6 kuud) pärast tõhustusannust.
- 3 teatises kirjeldati 2 annuse ja tõhustusannusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 77-93 aastat, keskmine vanus 83,3 aastat) haiglaravi vajanud raske kuluga COVID-19 haigust, mistõttu patsiendid surid. Nakatumine toimus 2,5-4 kuud (keskmiselt 3,2 kuud) pärast tõhustusannust.
Spikevaxi vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 5 teatist.
– Ühes teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid reaktsioone.
– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 38-aastasel mehel peagi pärast tõhustusannust (3. vaktsiiniannus) tekkinud jõuetust, südamepekslemist ja valu rinnus; perearsti poolt tehtud vereanalüüsis esines ühekordselt müokardiidile viitava kardiomarkeri tõus, EKG ja EHHO uuringut ei tehtud, kardiomarkeri näidud olid kordusanalüüsil 2 kuu pärast normis. Kaebustele ja kardiomarkeri ühekordsele taseme tõusule tuginedes on võimalik, et tegemist oli müokardiidiga, kuigi EKG ja EHHO uuringut perearsti juures ei tehtud. Ravimiameti hinnangul on tõenäoline, et reaktsioon on tingitud vaktsiinist.
Kolmes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):
- 1 teatises kirjeldati 2 annusega vaktsineeritud patsiendil (83-aastane) haiglaravi vajanud raske kuluga COVID-19 haigust. Nakatumine toimus 3,5 kuud pärast tõhustusannust.
- 2 teatises kirjeldati 2 annuse ja tõhustusannusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 87 ja 92 aastat) haiglaravi vajanud raske kuluga COVID-19 haigust. Nakatumine toimus 4,5 kuud pärast tõhustusannust.
Vaxzevria vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 1 teatis.
– Ühes teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses seni vaktsiiniga seostamata kergeid reaktsioone (kõhukinnisus, ärrituvus).
Jansseni vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 1 teatis.
– Ühes teatises kirjeldati 33-aastasel mehel 2 päeva pärast 1. vaktsiiniannust väsimuse, jõuetuse, liigesvalude ja lihaskrampide teket, kuu aja pärast tekkis nahakollasus. Viirusmarkerid ja autoantikehad olid negatiivsed, maksabiopsial ravimitekkesele maksakahjustusele iseloomulik leid. Patsient vajab haiglaravi. Ravimitekkest maksakahjustust Jansseni vaktsiiniga täna ei seostata. Teadaolevalt kasutas patsient vahel valuvaigisteid, mispuhul ravimitekkene maksakahjustus võib teadaolevalt tekkida mitu kuud ravi alustamisest. Ootame täiendavaid andmeid, hetkel ei ole võimalik seost hinnata.
Nuvaxovidi vaktsiin
Eelmisel nädalal teatisi ei saadetud.
Üldine teave
COVID-19 vaktsiiniannuseid on Eestis ajavahemikus 27.12.2020 kuni 9.05.2022 hommik tehtud 1 984 881.
Ravimiametile on perioodil 27.12.2020 kuni 8.05.2022 COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 7062 teatist (0,35 % vaktsiiniannustest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta:
Kõrvaltoime teatiste arv |
COVID-19 vaktsiinid* |
Comirnaty | Spikevax | Vaxzevria | Janssen | Nuvaxovid |
---|---|---|---|---|---|---|
Kuni 2.05.2022 | 7031 | 3141 | 656 | 2848 | 386 | 0 |
2.05- 8.05.2022 | 31 | 24 | 5 | 1 | 1 | 0 |
Kokku | 7062 | 3165 | 661 | 2849 | 387 | 0 |
* kui teatises kirjeldatakse erinevaid COVID-19 vaktsiine, siis kajastub tabelis teatis viimati tehtud vaktsiini järgi.
Erinevus eelmise nädala arvudega on tingitud duplikaatide eemaldamisest.
27.12.2020 kuni 8.05.2022 on Ravimiametile saadetud 369 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.
Neist 154 teatist (41,8%) on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 215 teatist (58,2%) patsiendid.
* Tõsiseks kõrvaltoimeks on liigitatud järgmised reaktsioonid:
- surmajuhtumid,
- eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
- püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
- haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.
Peamiselt on teatatud kardioloogilistest häiretest (80), neuroloogilistest häiretest (6) ja allergilistest reaktsioonidest (40), harvem lühiajalist ravi vajanud immuniseerimise järgsetest stressreaktsioonidest (10), trombotsütopeeniast (10), oftalmoloogilistest häiretest (10), oksendamisest (8), verejooksudest trombotsütopeeniata (6), reumatoloogilistest häiretest (8), raseduse katkemisest (6), onkoloogilistest haigustest (6), dermatoloogilistest häiretest (5), endokrinoloogilistest häiretest (5) trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (2), üksikud teatised teiste reaktsioonide kohta (nefroloogia, hepatoloogia, hematoloogia, süsteprotseduuri tüsistus, muu raseduse komplikatsioon, psühhiaatria, immunoloogia, infektsioonid jt).
Trombidest, mis on ajalises seoses vaktsineerimisega, on teada antud 80 korral (peamiselt Comirnaty (39) ja Vaxzevriaga (21) seoses, harvem Spikevaxi (11) ja Jansseni vaktsiiniga (9) seoses).
Tänaste andmete põhjal ei ole „tavatrombid“ seotud COVID-19 vaktsiinidega (v.a venoosne trombemboolia Jansseni COVID-19 vaktsiiniga või trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom Jansseni COVID-19 vaktsiini ja Vaxzevriaga või ajuveresoonkonna veenide ja venoossete siinuste tromboos ilma trombotsütopeeniata Vaxzevriaga).
27.12.2020 kuni 8.05.2022 on Ravimiametile saadetud 43 surmlõppega teatist (21 teatist arstide poolt, 22 patsientide lähedastelt).
5 juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga võimalik:
– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (31-aastane mees, esialgne teave, vt 1.-7. märts 2021 kokkuvõte, patsient suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu)
– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (81-aastane mees, esialgne teave vt 3.-9 mai 2021 kokkuvõte), patsient suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu.
– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (73-aastane naine, esialgne teave vt 26.aprill-2.mai 2021 kokkuvõte) patsient suri 2 kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse.
– seos vaktsiiniga (Comirnaty) võimalik (23-aastane mees – esialgne teave vt 13.-19 detsember 2021 kokkuvõte), patsient suri 4 nädalat pärast vaktsineerimist müokardiidist tingitud äkksurma tõttu.
– seos vaktsiiniga (Janssen) võimalik (hulgihaigustega 86-aastane mees, esialgne teave 1.-9. jaanuar 2022 kokkuvõte), patsiendi seisund halvenes vaktsineerimise järgselt, patsient suri 3,5 nädalat pärast vaktsineerimist kopsuarteri trombemboolia ja ägeda kopssüdame tõttu.
2 juhul ei saa Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga välistada:
– seost vaktsiiniga (Vaxzevria) ei saa välistada, (63-aastane naine – esialgne teave vt 8.-17 märts kokkuvõte), patsient suri palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu.
– seost vaktsiiniga (Comirnaty) ei saa välistada (87-aastane mees – esialgne teave vt 6.-12. detsember kokkuvõte), vaktsineerimisprotseduur võis provotseerida südame rütmihäire teket, mistõttu mees suri pool tundi hiljem.
Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.
Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust (sümptomaatilist haigestumist) pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:
- 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
- 14 päeva pärast Spikevax vaktsiini teist annust
- 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
- 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust
- 12-14 päeva pärast tõhustusannust
Ravimiamet ootab täna eelkõige teavitusi haiglaravi vajanud nakatumistest tõhustusannuse saanud inimeste kohta.
Ravimiametile on 8.05.2022 seisuga sümptomitega nakatumisest teada antud 901 korral.
2022 a. 9. mai hommiku seisuga on noorukitele tehtud 100 037* vaktsiiniannust COVID-19 vaktsiine, neist alla 12-aastastele 9359 annust.
* Inimeste vanus on arvutatud 1. jaanuari 2022 seisuga. Vanuse arvutus mõjutab vanusegruppide hõlmatuse numbreid võrreldes varasemates kokkuvõtetes toodutega.
27.12.2020 kuni 8.05.2022 on Ravimiametile seoses COVID-19 vaktsiinide kasutamisega alla 18-aastastel noorukitel ja lastel saadetud 81 teatist võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta, neist alla 12-aastaste laste COVID-19 vaktsineerimisega seoses 1 teatis. Perioodil 2.05-8.05.2022 teatisi lastel ja noorukitel tekkinud reaktsioonide kohta ei saadetud.
Comirnaty | Spikevax | Vaxzevria | Janssen | |
---|---|---|---|---|
Teatiste arv alla 18-aastaste laste ja noorukite kohta |
61 | 18 | 1 | 1 |
Kuuekümne kolmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.
Üheteistkümnes teatises on kirjeldatud vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet.
Neist seitsmel juhul on Ravimiameti hinnangul seos vähemalt võimalik või seost ei saa välistada:
Kuuel juhul kasutati Comirnaty vaktsiini:
– Ravi vajanud allergilisest reaktsioonist on teada antud kolmel korral:
- 13-aastasel noorukil tekkis allergiline reaktsioon (teadvuse kaotus, vererõhu langus, nahalööve) vahetult pärast vaktsineerimist (1. annus). Poiss vajas tavapärast ravi ja paranes. Seos vaktsiiniga on võimalik.
- 14-aastasel tüdrukul tekkis 48 tundi pärast 1. vaktsiiniannust laialdane urtikaaria (nõgestõbi, allergiline reaktsioon), mis vajas ravi. Tüdruk paranes. Seos vaktsiiniga on tõenäoline.
- 12-aastasel poisil tekkis 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust allergiline lööve (multiformne erüteem), poiss vajas haiglaravi ja paranes. Lisaks diagnoositi poisil bakteriaalne infektsioon, mis võib samuti olla multiformse erüteemi vallandajaks. Multiformset erüteemi seostatakse Comirnaty vaktsiiniga (turustamisjärgselt teatatud väga harva, kuid tekkeaeg 1-3 päeva vaktsiinist). Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga täielikult välistada ei saa.
– Trombotsütopeenia tekkest on teada antud ühel korral:
- 15-aastasel tüdrukul tekkis 2 nädalat pärast 1. annust täppverevalumitega lööve. Haiglas diagnoositi immuuntrombotsütopeenia ehk immuunmehhanismiga vereliistakute vähesus. (Immuun)trombotsütopeenia ei ole täna mRNA vaktsiinide teadaolevaks kõrvaltoimeks, kuid samas on see võimalik risk kõigi vaktsiinide ja ka viirushaiguste puhul. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.
– Näonärvi halvatuse tekkest on teada antud ühel korral:
- 13-aastasel poisil 6 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust, reaktsioon vajas ravi, nooruk on paranemas. Seos vaktsiiniga on võimalik. Äge perifeerne näonärvihalvatus on mRNA vaktsiinidel teadaolev harvaesinev kõrvaltoime, mis iseenesest ei ole ohtlik, kuid kindlasti häiriv.
– Essentsiaalse treemori tekkest anti teada ühel juhul:
- 16-aastasel tüdrukul tekkis 1. vaktsiiniannusele järgnenud päeval käte ja keele treemor, jäsemete müokloonilised tõmblused. Tütarlaps hospitaliseeriti uuringuteks – neuroloogilist patoloogiat ei leitud, paranes raviga 3 päevaga. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.
Ühel juhul kasutati Spikevax vaktsiini:
- 17-aastasel tütarlapsel tekkis 3 tundi pärast 1. vaktsiiniannust epilepsiahoog kestusega kuni 20 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.
Neist neljal juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline/seos puudub (kõigil juhtudel on kasutatud Comirnaty vaktsiini):
- 13-aastasel poisil tekkis 9 päeva pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog teadvuse kaotusega kestusega 3 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita; muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Anamneesis on korduvad palavikukrambid. Ravimiameti hinnangul puudub põhjuslik seos vaktsiiniga (9 päeva vaktsiinist – ajaline seos puudub, vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid, sh nt palavik, anamneesis korduvad krambid).
- 14-aastasel poisil tekkisid 14 päeva pärast 2. vaktsiiniannust perikardiit ja pleuriit (südamepauna ja kopsukelmete põletik). Anamneesis on perekondlik vahemere palavik, mis väljendub perikardiitide ja pleuriitidena, mille episoode on noorukil ka varasemalt esinenud. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub, tegemist on põhihaiguse ägenemisega.
- 16-aastane nooruk suri 6. päeval pärast 1. vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia tõttu. Noorukil esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
- 16-aastane tütarlaps suri 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Tütarlaps haigestus raskesse haigusesse enne vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Neist ühel juhul ei ole võimalik seost hinnata (arsti poolt müügiloa hoidjale edastatud teatis sisaldab väga vähe informatsiooni):
- teismelisel noormehel (täpne vanus teadmata) kirjeldati tilkpsoriaasi teket 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Esineb ajaline seos. Kaasuvate haiguste ja ravi kohta andmed puuduvad.
Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Kõigil neljal juhul kulges haigus kergelt, noorukid vajasid sümptomaatilist ravi kodus ja on paranenud. 3 noorukit olid vaktsineeritud Comirnaty ja 1 nooruk Jansseni COVID-19 vaktsiiniga.
Kahes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist, noorukid olid vaktsineeritud Comirnaty vaktsiiniga.
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.
Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid
Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.