„Mul on hea meel, et juba täna on Eesti koolid võtnud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikust töötajat,“ sõnas kolmapäevasel riigikogu infotunnis haridus- ja teadusminister Liina Kersna. „Nendest 30 protsenti töötavad õpetajatena, sealhulgas ukraina keele ja kirjanduse õpetajana, aga ka matemaatika- ja klassiõpetajana, ja 39 protsenti neist on võetud tööle õpetaja abina.“
Kersna kinnitas, et riik on algusest peale öelnud, et on väga oluline, et sõjapõgenikest lapsed suunatakse eelkõige eestikeelsesse haridussüsteemi. „Me toetusime seda soovitust andes ka Ukraina kogukonna enda soovitusele,“ rääkis ta. „Minu arvates ei tohiks vene keeles õppijate osakaalul lasta kasvada üle 20 protsendi. Eilse seisuga on Eesti haridussüsteemi registreeritud 2888 Ukraina last ja kui vaadata õppekeele järgi, siis 67,6 protsenti neist on läinud eestikeelsesse haridussüsteemi, 11,5 protsenti keelekümblusmetoodikal põhinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse ning 20,3 protsenti venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Peale selle on 17 last ehk 0,6 protsenti läinud ingliskeelsesse haridusse.“
Kersna sõnul on hästi oluline, et lapsed oleksid eestikeelses haridussüsteemis, et nad võimalikult kiirelt omandaksid eesti keele. „Tegelikult täna koolidega suheldes, need eestikeelsed koolid ja ka lasteaiad, kuhu lapsed on jõudnud, ütlevad, et lapsed sulanduvad väga kiiresti, juba õpivad kenasti eesti keelt ja saavad hakkama,“ kinnitas minister. „Õppekeele valib lapsele lapsevanem ning kui lapsevanem ütleb, et ta tahab, et tema laps läheks venekeelsesse haridussüsteemi, siis kohalik omavalitsus peab võimalusel ka seda kohta pakkuma.“
Üksikud juhud, kus lapsed pole saanud eestikeelsesse kooli
Kersna nentis, et on olnud ka juhuseid, kus lapsevanemad ütlevad, et meie tahtsime eestikeelsesse, aga meid suunati siiski venekeelsesse. „Haridusministeerium on reageerinud nendele juhtumitele ja oleme suutnud need ka lahendada ja lapsed on saanud eestikeelsesse haridusse,“ sõnas minister.
Kersna avaldas ka heameelt selle üle, et juba täna on Eesti koolid võtnud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikust töötajat. „Nendest 30 protsenti töötavad õpetajatena, sealhulgas ukraina keele ja kirjanduse õpetajana, aga ka matemaatika- ja klassiõpetajana ja 39 protsenti neist on võetud tööle õpetaja abina,“ loetles ta. „Nii et kindlasti on ka Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajad oluline ressurss, kes saavad olla koolides abiks.“
Kersna sõnul on ta ka korduvalt kohtunud Ukraina haridusministriga, kes on ka omalt poolt esitanud väga selged soovid. „Esiteks on ta öelnud, et palun võimaldage meie lastel osaleda Ukraina riigi loodud distantsõppe platvormil ukrainakeelses õppes,“ märkis ta. „On ka palutud, et me kaasaksime Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajaid meie haridussüsteemi, et me pakuksime lastele psühholoogilist tuge ja et oleks võimalus õppida ukraina keelt ja kultuuri.“
Ukraina riik on pannud toimima väga mastaapse distantsõppe platvormi
Ukraina riik on Kersna kinnitusel pannud toimima väga mastaapse distantsõppe platvormi. „10 500 Ukraina kooli on selle distantsõppe platvormiga liitunud,“ ütles ta. „Tõesti, täna on neid lapsi, kelle vanemad eeldavad, et nad on siin lühiajaliselt ja nad osalevad distantsõppe kaudu oma kooli õppeprogrammis. Kõik lõpuklassid saavad selle distantsiõppekooli kaudu ka lõputunnistused. Meil puudub detailne ülevaade, kui palju neid lapsi seal reaalselt distantsõppel osaleb.“
Kersna sõnul on oluline see, mis juhtub sügisel, sest Eestis on põhiharidus kohustuslik haridusaste ja need lapsed peavad haridust omandama vähemalt põhihariduse tasandil. „Sügisest alates ei saa enam leppida sellega, et lapsed on kusagil hotellides või ajutistel elamispindadel ja siis seal ainult distantsõppe platvormil,“ nentis ta. „Neid on vaja saada välja teistega suhtlema ja täna ka need koolid, kes on juba Ukraina sõjapõgenike lapsi vastu võtnud, on väga kenasti selle distantsõppe integreerinud õppesse. Neil on eraldi planeeritud tunniplaanis aeg, kus nad on oma distantsõppel, ja ülejäänud ajal on kaasatud teiste lastega ühistesse tegevustesse.“