Täna lõppes Brüsselis kaks päeva kestnud NATO välisministrite korraline kohtumine. Lisaks alliansi liikmesriikidele võtsid kohtumisest osa ka NATO partnerriigid.
Ministri sõnul oli kahel päeval läbivalt olulisena teemana arutlusel sõda Ukrainas ning Venemaa agressiivse tegevuse tõttu täielikult muutunud alliansi ja Venemaa suhete alused. Samuti ootused NATO valmivale strateegilisele kontseptsioonile.
„Olulisena saab neilt kohtumistelt kaasa võtta, et liitlased väljendasid valmisolekut Ukrainat veel rohkem aidata. Ühtlasi on NATO-s ühine arusaamine, et alliansi kaitsetegevust tuleb tõhustada ning selle idatiiba tugevdada. Kuigi idatiiva heidutuse ja kaitsevõime tõstmiseks on viimastel aastatel juba palju tehtud, pole varasemast siiski uues julgeolekuolukorras küllalt,“ sõnas välisminister Liimets pärast kohtumist.
„Ukrainas toimuva sõja tõttu on julgeolekuolukord muutunud kogu maailmas ning on äärmiselt oluline läbi mõelda, kuidas NATO nendele muutustele reageerib. Seekord olid kohtumisel ka NATO partnerriigid üle maailma, kellega me oleme olulistes küsimustes ühel meelel. Nende osalemine NATO kohtumisel näitab, et Ukrainas toimuval sõjal on globaalne mõõde, mis mõjutab riike ka sõjakoldest kaugel,“ lisas minister Liimets.
Välisministrite kohtumise istungist osa võtnud NATO partnerriigid olid Austraalia, Jaapan, Uus-Meremaa, Korea Vabariik, Soome, Rootsi, Ukraina ja Gruusia, samuti Euroopa Liidu esindaja.
Minister Liimetsal oli kahepoolne kohtumine ka Austraalia välisministri Marise Payne’iga, kellega arutati Venemaa sõjategevust Ukrainas ning selle mõjusid kogu maailmale. Ministrid rääkisid ka küberkaitse küsimustest ning Austraalia koostööst NATO küberkaitse kompetentsikeskusega Tallinnas.
Kahe päeva jooksul käsitleti NATO uut strateegilist kontseptsiooni, kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamist, globaalse julgeoleku küsimusi ning alliansi võimalusi aidata Ukrainat ja teisi enim haavatavaid NATO partnereid. Ühtlasi tehti ettevalmistusi juunis toimuvaks NATO tippkohtumiseks Madridis.
