Ainuüksi Tallinna on saabunud üle 300 tervishoiu valdkonnas töötanud Ukraina põgeniku, enamik neist on meditsiiniõed. Kuigi riigil oleks neile kohe pakkuda töökohti, ei võimalda Euroopa Liidu seadused kolmandatest riikidest tulnud arstidel ja õdedel siin erialasele tööle asuda.
Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul on Eesti tervishoiusüsteem ülekoormatud ja lisainimesi, eriti just medõdesid, vajavad nii haiglad ja perearsti keskused kui erakliinikud.
“Me teame et üle Eesti on õdedest puudus, 4000 õde on puudu, seda oli väga tunda pandeemia ajal. Probleem on selles, et õppeprogrammid on erinevad Ukrainas ja Eestis ja teine probleem on eesti keele puudumine, ilma eesti keeleta pole võimalik tervishoius töötada,” ütles Beškina.
Praegu on siia saabunud ukrainlastele võimalik pakkuda abipersonali tööd.
“Aga töökohti on kindlasti vaja pakkuda, need on naised, kes on siia tulnud lastega, neil ei ole raha ja neil on vaja tööd. Kui me praegu ei anna neile signaali, et nad on oodatud tervishoiusüsteemi, ei taga neile sissetulekut, siis nad valivad teise valdkonna ja seda me ei taha,” märkis Beškina.
Tallinna lastehaigla on palganud kaks ukrainlast õdede abiks, kelle puhul nad loodavad, et pärast vajalikke koolitusi saavad täiskoormusel tööle asuda. Tegelik vajadus on kordades suurem.
“Meie haiglas puudub 60 õde ja me oleme valmis neid võtma tööle, aga kahjuks meie seaduste järgi me ei saa neid kohe võtta õena tööle, sest nende haridus ei ole tõestatud meie riigis. Ma usun, et vererõhu mõõtmine, temperatuuri mõõtmine, veeni punkteerimine ja igasugused muud käelised oskused on olemas kõikidel õdedel. Sõltumata, kust nad tulevad,” ütles Tallinna lastehaigla õendusjuht Marina Koroljova.
Ühe lahendusena toob sotsiaalministeerium välja, et meditsiini taustaga põgenikud aitavad esmalt oma rahvuskaaslastel Eestis tervishoiusüsteemis kohaneda.
“Samas on üha rohkem Ukraina inimesi, lapsi, täiskasvanuid, keda on vaja aidata. (Siis saaks) esimesena tõesti alustada tugipositsioonidel, kes aitavad nii Ukraina patsiente Eesti süsteemis orienteeruda ja suhelda Eesti spetsialistidega, kuna ka meie meditsiinikultuur võib olla paljuski erinev,” ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi osakonnajuhataja Agris Koppel.
Ukraina tervishoiutöötajad ütlevad, et soovivad võimalikult kiiresti erialast tööd leida ja on valmis selle nimel vaeva nägema.
Linn ja sotsiaalministeerium tegelevad kahe riigi meditsiiniõpingute erinevuste kaardistusega, täiendõppe programmide loomise ja keelekursuste pakkumisega
Allikas. Err.ee