Maskikandmine tuleb teha vabatahtlikuks ja kui neid kanda, siis ainult FFP2 maske, sest teised on omikroni puhul lihtsalt näokaunistus, sõnas viroloogiaprofessor Irja Lutsar ERR-ile. Piirangutelt tuleks tema hinnangul üle minna isikliku vastutuse arendamisele.
“Me peaksime ühiskonnas õpetama inimesi, et nad võtaksid ise vastu otsuseid oma tervise kohta,” rääkis Lutsar teisipäeval jätkuvast maskikandmise kohustusest Eestis.
“Mitte nii, et keegi käsib ja siis inimene otsib viise, kuidas sellest kohustusest kõrvale hiilida. Vaktsineerimisega on sama teema: inimene peab võtma selle üsna suure vastutuse enda tervise eest. Mulle hakkab silma, et need maskid on lõua all, seal pole sel mingit mõtet. Kui inimene saaks ise otsustada, siis ta seda maski sinna lõua alla ei paneks. Meil on ammu aeg, et õpetame inimesed ise tervislikult käituma: kus on maski vaja ja kus seda pole,” rääkis Lutsar.
Tema sõnul on teaduslik seisukoht, et ka kirurgiliste maskide kandmine pole nii tõhus. “FFP2-tüüpi maskide tõhusus on palju suurem: neid peaksid kandma inimesed, kellele nakatumine kujutab eriti suurt ohtu. Riidest maskidel on aga visuaalne efekt. Iga inimene peaks saama teha otsuse, kus maski kanda ja valida endale ka sobiva maski,” sõnas Lutsar.
Omikron muutis mängu väga palju, sest ta põgeneb immuunsuse eest ära: nii vaktsiini tekitatud kui ka eelneva haiguse tekitatud immuunsuse eest, teatas Lutsar. “Kõige tipuks on omikroniga veel see, et omikron-1 tekitatud immuunsus ei pruugi aidata omikron-2 vastu. See on inimkonnale halb uudis. Kõik teavad neid, kes olid jaanuaris haiged ja on nüüd uuesti märtsis,” rääkis Lutsar.
Sama tendents on ka teistes riikides. “Kui vaatame hea vaktsineeritusega riike, nagu Taani ja Suurbritannia, siis Taani erinevus on see, et neil oli ära omikron-1 ja nüüd nad on täielikult omikron-2 lainel. Haiglasse tulijate arv on Taanis üle tuhande, headel aegadel oli see 700 ringis. Eelmisel nädalal raporteeriti Taanis ka liigsuremus. Ühendkuningriik oli väga kaua omikron-1 maa, nüüd on nemadki omikron-2 lainel ja nakatumine seal tõuseb,” rääkis Lutsar.
Eesti on nende kahe riigi vahepeal: omikron-2 osakaal pole nii suur kui Taanis, aga kuskil 60 protsenti viirusest on omikron-2, ülejäänud omikron-1 ja delta on täiesti kadunud.
Omikronil on tõenäoliselt sesoonne element, nagu kõigil respiratoorsetel nakkushaigustel, loodab Lutsar. “Kui vaatame Lõuna-Aafrikat, siis see haigus tuli nende suvel. Seal oli omikron väga lühiajaline. Teada on, et kõik respiratoorsed viirused on sesoonsed, neile meeldib jahe ja niiske ilm. Lootust on, et suvel läheb kergemaks, kuigi ka Austraalia ja Uus-Meremaa puhangud olid nende suve ajal,” rääkis Lutsar.
Eestis on inimesed vaktsineeritud ja ka rohkem läbipõdenud võrreldes nende riikidega, kus on haigust seni vähem olnud.
Loe edasi SIIT
