Tuesday , 10 December 2024
Erakorralised uudised
tooraamat

600 000 inimest peavad pensionile minnes üles otsima vana tööraamatu.

Kes teab, kus on tema tööraamat? Seda papist pisikest raamatut pole enam ammu töötajatel vaja ja see on praegusel digiajastul kasutu, aga mitte selles vanuses inimestele, kes on töötanud ka enne 1999. aastat. Neid elab Eestis umbes 600 000 ja neil on tööraamatut väga vaja.

 

 

Tööraamat tuleks üles otsida ja esitada sotsiaalkindlustusametile, et saada pensionile jäädes õige suurusega vanaduspensioni. Kui kunagisi töötatud aastaid tõendada ei suudeta, jääb pension väiksemaks, kui see peaks olema.

Maaleht kirjeldab kõiki juhtumeid, mis puhul on tööaastaid vaja tõendada ja mida teha siis, kui tööraamat on jäädavalt kadunud.

Tööraamatud ja nende hoiustamine

Pensioni määramiseks vajalikud dokumendid saab meile edastada varakult enne pensioniiga.

Töötamise, õppimise, armees teenimise või laste kasvatamise andmed ja neid tõendavad dokumendid on vaja esitada ainult neil, kes on töötanud enne 1999. aastat. Alates sellest muutus pensionistaaži arvestamine sotsiaalmaksu põhiseks. Sotsiaalmaksu andmed on registrites olemas ja nende tõendamiseks lisadokumente esitada ei ole vaja.

Enne 1999. aastat kogunenud pensionistaaži tõendamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile edastada oma tööraamat ja/või muud täiendavad dokumendid.

Esitatud dokumendid võtame aluseks vanaduspensioni määramisel.

 

Mis dokumente on vaja pensioni määramiseks?

Pensionistaaži arvestatakse kahel alusel:

  • pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja muude dokumentide alusel
  • pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestatakse inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

Viimase ehk alates 1. jaanuarist 1999 arvestatava pensionikindlustusstaaži osas, ei ole vaja inimesel endal dokumente esitada. Aluseks on inimese eest makstud sotsiaalmaks ja need andmed on Sotsiaalkindlustusametil olemas. Seda infot on võimalik vaadata eesti.ee-st.

Enne 1999. aastat kogunenud pensioniõiguslik staaži tõendamiseks peab esitama Sotsiaalkindlustusametile tööraamatu ja/või vajadusel muud dokumendid. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt pensioniikka jõudes, enne seda, kui pension määratakse.

Pensioniõigusliku staaži (kuni 31.12.1998) hulka kuuluvad ja tööraamatu või muude dokumentide abil tõestamist vajavad järgmised tegevused:

  • töötamine
  • töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksid sotsiaalmaksu;
  • teenistus Eesti kaitseväes
  • töötamine ja õppimine Nõukogude Liidu territooriumil kuni 31.12.1990, kui sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži.
  • kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg endise Nõukogude Liidu territooriumil

(kui sul on täidetud järgmised nõudmised: sind suunati teenistusse Eestist, sul on vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži, mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensionit või sa elasid enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis)

  • õppimine kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis statsionaarses õppes;
  • lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat ja väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Lapse kasvatamise eest saab pensionistaaži kasutada ainult üks lapse kasvataja. Lapse kasvatajad peavad leppima omavahel kokku, kes saab pensionistaaži kasutada. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek).
  • tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha;
  • I grupi invaliidi või alla 18-aastase puudega lapse eest hoolitsemine;
  • loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine;
  • töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud;
  • tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine.

Pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid on: tööraamat, kaitseväeteenistuse tunnistus, sõjaväepilet, tööleping, kutseõppeasutuse või ülikooli diplom, Eesti Töötukassa teatis töötu abiraha saamise ja tööturukoolitusel osalemise kohta jm.
Täiendavat infot dokumentide kohta leiad www.riigiteataja.ee/akt/131012018006.

Saadame esitatud dokumentide alusel arvestatud pensioniõigusliku staaži andmed sulle e-posti aadressil või saad need andmed meie klienditeenindusest sulle sobival ajal hiljemalt kahe kuu pärast peale dokumentide esitamist.

 

Kuidas dokumendid Sotsiaalkindlustusametile edastada?

Tööraamatu ja muud pensioni määramiseks vajalikud dokumendid saad endale sobival viisil meile saata või isiklikult üle anda.

  • Elektrooniliselt saad edastada dokumentide andmed meie iseteeninduses oleva suhtluse kaudu

  • Posti teel saada oma dokumendid aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.
  • Isiklikult saad dokumendid edastada Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes. Klienditeeninduste asukohad ja lahtiolekuajad leiad www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/klienditeenindused

Kui saadad dokumendid elektrooniliselt või posti teel, lisa kirjale tööraamatu üleandmise vorm (31.25 KB, DOCX) või kirjuta kirjale juurde enda andmed:

  • nimi
  • isikukood
  • aadress
  • e-posti aadress
  • telefon

Kui saadad tööraamatu posti teel, lisa juurde, kas soovid selle Sotsiaalkindlustusametisse hoiule jätta või millisest klienditeenindusest soovid seda tagasi saada.

Kui sul on lisaküsimusi, helista meie infotelefonile 612 1360.

 

 

Oma tööraamatu saad meile hoiule jätta

Tööraamatu võid meile hoiule jätta.
Kui soovid hiljem tööraamatut tagasi saada, täida palun vastav blankett (22.26 KB, DOCX) ja saada see aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

Kui sul on tööraamat või muud pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid kadunud

Kui sul tööraamatut või muud pensioniõiguslikku staaži tõendavat dokumenti ei ole (või on töötamise andmed osaliselt puudu), aitame sind vajalike dokumentide leidmisel ning teeme vajadusel päringud arhiividesse.

Tuleta meelde millal, kus ja kellena sa töötasid ja täida arhiivipäringu blankett (20.87 KB, DOCX) ning saada see meile e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Pane tähele, et iga arhiiviteatise väljastamise eest küsivad arhiivid riigilõivu. Riigilõivu suuruse Riigiarhiividele määrab “Riigilõivuseadus”. Eraarhiividel on õigus küsida teatise väljastamise eest tasu oma hinnakirja alusel.

 

ööandjale

Oma töötajate tööraamatuid saavad sotsiaalkindlustusametile esitada ka tööandjad.

Tööandjatel palume tööraamatutele lisada nimekirja nende inimeste nimede ja isikukoodidega (isikukoodi puudumisel sünniaeg), kelle tööraamatud üle antakse. Võimalusel palume lisada töötaja kontaktandmed (e-post, postiaadress ja telefoninumber). Kindlasti palume nimekirjas täpsustada, kas tööraamatud soovitakse jätta Sotsiaalkindlustusametisse hoiule või soovitakse neid saada tagasi klienditeenindusest.

Nimekirja võite soovi korral saata eelnevalt ka elektroonselt aadressil tooraamat@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Tööandjatel on võimalus meid ka kohale kutsuda tööraamatute digitaliseerimiseks. Selleks tuleb saata aadressile tooraamat@sotsiaalkindlustusamet.ee vastav soov ja lisada oma andmed:

  • asutuse nimi
  • aadress
  • kontaktisik ja telefoninumber ning e-posti aadress
  • tööraamatute hulk

Märgitud kontaktisikuga võtame digitaliseerimise aja kokku leppimiseks ühendust kolme tööpäeva jooksul.

Vaata ka:

RaimoHeinam 1

Põllumajandus- ja Toiduameti uus juht on Raimo Heinam

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektorina alustab 2. jaanuaril tööd Raimo Heinam, kellel on pikaajaline tippjuhi

Blue Breaking News YouTube Channel Art

Erikomisjonis on teemaks valitsemiskulude vähendamine

Tänasel Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil on arutlusel valitsuskulude kokkuhoid ja ülekantavad vahendid riigieelarves.