Mõnikord ei märka inimene, et ta ei tunne end enam päriselt hästi. Mitte sellepärast, et probleemi poleks, vaid seetõttu, et halb enesetunne on muutunud igapäevaseks. Kui midagi kestab piisavalt kaua, hakkab see tunduma normaalsena.
Psühholoogid räägivad sageli sellest, et inimene võib kohaneda isegi olukordadega, mis teda vaikselt kurnavad. Alles siis, kui midagi muutub või keegi sellele tähelepanu juhib, saadakse aru, kui kaua on tegelikult elatud pideva pinge või väsimusega.
Siin on kuus märki, mis võivad viidata sellele, et sa pole lihtsalt väsinud – oled harjunud tundma end halvasti.
1. Sa ütled pidevalt: „Ma olen lihtsalt väsinud.“
Väsimus on normaalne pärast pikka tööpäeva või pingelist nädalat. Kui aga oled väsinud peaaegu igal hommikul, igal õhtul ja isegi pärast puhkust, võib põhjus olla sügavam.
Pidev kurnatus võib olla märk sellest, et keha või vaim vajab rohkem tähelepanu, mitte lihtsalt veel ühte nädalavahetust.
2. Rõõmu pakkuvad asjad ei tekita enam erilisi emotsioone
Kunagi ootasid nädalavahetust, kohtumisi sõpradega või oma lemmikhobi. Nüüd teed neid harjumusest või jätad üldse tegemata.
Kui elu tundub pidevalt üksluine ja miski ei tekita enam elevust, tasub endalt küsida, kas oled lihtsalt rutiinis või on sinu heaolu hakanud tasapisi kannatama.
3. Sa oled kogu aeg „autopiloodil“
Ärkad, töötad, sööd, lähed magama ja alustad järgmisel päeval otsast peale.
Kui päevad mööduvad nii kiiresti, et sa ei mäleta õhtuks, mida üldse tegid, võib see olla märk sellest, et elad rohkem harjumusest kui teadlikult.
4. Väikesed asjad ajavad sind tavapärasest rohkem närvi
Kui pisike viivitus, üks kommentaar või väike ebamugavus rikub kogu päeva, ei pruugi probleem olla selles olukorras.
Sageli tähendab see, et sisemine pingelaeng on juba nii suur, et ka kõige väiksem lisakoormus vallandab tugeva reaktsiooni.
5. Sa ei mäleta, millal viimati päriselt puhkasid
Paljud inimesed veedavad nädalavahetuse kodutöid tehes või telefonis sotsiaalmeediat sirvides. See ei pruugi anda ajule ega kehale tegelikku puhkust.
Päris puhkus tähendab hetke, mil tunned, et hingad kergemalt ja mõtted muutuvad rahulikumaks.
6. Sa ütled endale: „Kõigil on ju raske.“
See võib olla tõsi. Kuid teiste raskused ei muuda sinu omi vähem tähtsaks.
Kui vähendad pidevalt oma tundeid mõttega, et „teistel on hullem“, võid märkamata jätta, et vajad samuti hoolt, puhkust või abi.
Millal tasub tähele panna?
Halvad päevad kuuluvad elu juurde. Kuid kui tunned, et need märgid saadavad sind nädalaid või kuid järjest ning mõjutavad sinu igapäevaelu, suhteid või töövõimet, tasub sellele tähelepanu pöörata. Mõnikord aitab juba avatud vestlus lähedasega, mõnikord elustiili muutus ning vahel on mõistlik rääkida ka tervishoiutöötajaga.
Lõppmõte
Kõige ohtlikum pole alati halb enesetunne ise. Kõige ohtlikum on hetk, mil inimene harjub sellega nii ära, et peab seda normaalseks.
Sa ei pea olema kogu aeg tugev. Sa ei pea leppima pideva väsimuse, pingete või rõõmutundeta eluga lihtsalt sellepärast, et oled nendega harjunud.
Vahel algab paranemine mitte siis, kui kõik muutub, vaid siis, kui julged endalt ausalt küsida: „Kas ma päriselt tunnen end hästi või olen lihtsalt õppinud halva enesetundega elama?“