Suurimaks vaenlaseks on loomulik vananemine
Eksperdid nimetavad seda 50-50-50 reegliks. «Viiekümnel protsendil inimestest on 50. eluaastaks viiskümmend protsenti juustest hallid,» selgitas dr Anthony Oro Stanfordi ülikoolist. Nagu naha puhul, muutub ka juuste tekstuur aja jooksul.
Suurt rolli mängib inimese rass
Kaukaaslastele kipuvad kiiremini tulema hallid juuksed ja kõige varem veel neile, kel on loomulikult punased juuksed. Teisel kohal on asiaadid ja viimasena tekivad hallid juuksekarvad afroameeriklastele. Teadlased pole suutnud veel kindlaks teha, miks see nii on.
Stress
Stress ei tekita otseselt halle juukseid, kuid stress on seotud paljude naha- ja juusteprobleemidega. Näiteks haiguse ajal võib rohkem juukseid lahti olla kui tavaliselt. Ja juuksed, mis on stressirohkes olukorras kaotatud – näiteks kemoteraapia käigus – võivad kasvada tagasi teist värvi, kui need enne olid.
Eluviis
Näiteks suitsetamine tekitab juustele ja nahale stressi. Madal vitamiini B12 tase tekitab juuksepigmendi vähenemist. Aga ekspertide sõnul võib näiteks maksa ja porgandite söömine aidata ennetada hallide juuste tekkimist.
Juuksed ja juuksevärv on kaks eri asja
Juuksevärv katab juuksekarvasid värviga, kuid ei muuda juuksekarvade struktuuri. Juuste tüvirakud moodustavad juukseid ja pigmenti tootvad tüvirakud tekitavad pigmenti. Tavaliselt töötavad need koos, aga vahel võib juhtuda, et üks neist kulub kiiremini. Teadlased üritavad välja selgitada, kas mõni otse peanahale kantav ravim aitaks aeglustada hallide karvade tekkimise protsessi.
Juuksed ei muutu halliks, need kasvavad sellistena
Üks juuksekarv kasvab 1-3 aastat, seejärel langeb see välja ja asemele kasvab uus. Vananedes tulevad uued juuksekarvad tõenäolisemalt heledamad kui varemalt. «Iga kord, kui juuksekarv end uuendama peab, tuleb pigmenti moodustavad rakud taasmoodustada ja aja jooksul need lihtsalt kuluvad ära,» sõnas dr Oro.
