Tervis

30 aastat südamekuud: südamesurmade arv on Eestis vähenenud, kuid ravikulud püsivad kõrged

Aprillis korraldatakse Eestis 30ndat aastat järjest südamekuud. Selle ajaga on Eestis alla 65-aastaste inimeste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse vähenenud rohkem kui poole võrra. Ometi vajas möödunud aastal südamehaigustega ravi üle 23 000 patsiendi, mistõttu pöörab Tervisekassa ka tänavu südamehaiguste ennetamisele tähelepanu.  

Kuigi südamehaigustesse suremuse tase on meil Euroopa keskmisest jätkuvalt kõrgem, on inimesed muutumas aina terviseteadlikumaks. “Viimase kolme aastakümnega on südametervise valdkonnas toimunud palju tähelepanuväärseid arenguid. Muuhulgas on sellele kaasa aidanud ka südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020, mis aitas südamesurmade langustrendi saavutamisele palju kaasa,” sõnas südamearst ja südamekuu algataja dr. Margus Viigimaa.

“On rõõm näha, et inimeste teadlikkus südametervisest kui ka ennetus- ja ravivõimalused on Eestis alates taasiseseisvumisest jõudsalt kasvanud. Vaatamata sellele on südamehaiguste koorem ühiskonnale ja riigieelarvele siiani raske,” selgitas Viigimaa. „Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja palju saab inimene teha oma eluviisi muutes. Regulaarne liikumine on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigustesse haigestumist,” sõnas dr. Viigimaa.

Kuigi nii südamehaigustega patsientide arv kui ka südamesurmade arv on aastate jooksul langenud, peegeldub Tervisekassa andmetest jätkuvalt meeste kehvem südametervis. “Viimase viie aasta jooksul on südamehaiguste raviks kulunud keskmiselt üle 62 miljoni euro aastas ning ligi 66% sellest on läinud meespatsientide ravile. Meestel kujunevad südamehaigused välja ligi viis aastat varem ning võrreldes naispatsientidega on nende ravikulu keskmiselt tuhande euro võrra suurem,” selgitas Tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas. “Ravikulud südamehaigustele on samas suurusjärgus kui ravikulud kümnele kõige sagedamini esinevale vähidiagnoosile,“ tõi Niglas paralleeli.

Südametervisele pannakse alus just lapsepõlves. Seepärast on Tervisekassa jaoks oluline tegeleda ennetusega ja noorte käitumisharjumuste kujundamisega, et meil kasvaks peale aina terviseteadlikum põlvkond. “On oluline, et südame- ja veresoonkonnahaigusi esineks tulevikus vähem ja saaksime rohkem ressursse suunata ennetusse, mitte tagajärgede ravimisele,” lisas Niglas.

Südametervist kahjustavad oluliselt kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, suitsetamine, unehäired, kroonilised põletikukolded, näiteks halb hammaste tervis. Tervisliku elustiili peamised komponendid on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, ei tubakatoodetele, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Oma südame heaks saame ise palju ära teha. Laste terviseteadlikkuse kujunemise juures mängivad olulist rolli just lapsevanemad, vanavanemad ja õpetajad, kes saavad omalt poolt innustada neid vähendama ekraaniaega ning liikuma rohkem õues, olles ise sealjuures parimaks eeskujuks.

Eestis peetakse alates 1993. aastast aprillikuus südamenädalat, millest on välja kasvanud südamekuu. Südamekuu raames juhib Tervisekassa tähelepanu südametervise hoidmisele ning tuletab meelde, et südamehaiguste ennetamiseks on oluline tervislik toitumine, vaimse tervise hoidmine ja regulaarne liikumine. Tänavu on südamekuu fookuses laste ning noorte liikumisaktiivsuse suurendamine.

Jaga
Back to top button